Korvpalliliidu endine president tähistab täna juubelit
Läbi elu korvpalli- ja ehituspõldude sammunud Aadu Kana tähistab täna oma 75 juubelit. Tegu on läbinisti Tallinna poisiga, kes lõpetas praeguse Reaalkooli ning elab tänagi linna külje all Tabasalus, Saku Suurhallist "kolmepunktiviske" kaugusel.
Lisaks tollase 2. keskkooli lõpetamisele 1959 a, lõpetas Aadu Kana 1964 sanitaartehnika erialal TPI ehitusteaduskonna. Tema spordiharrastust suunas koolis Enno Karrisoo ja Kalevi SK-s Heino Kruus, TPI-s mängis ta Jaroslav Dudkini juhendamisel.
On 1958 a NLiidu koolinoorte spartakiaadi pronks. Tulnud 1961, 1962 ja 1966 TPI ning 1968 Tallinna Kalevi meeskonnas Eesti meistriks, 1960, 1962, 1967 ja 1969 olnud Eesti karika võitjaid. Kui võtta näiteks vana foto 1962. aastast, seisab Kana meistrina kõrvuti TPI kauase rektori Andres Keevalliku, Priit Tomsoni, Tõnno Lepmetsa ja Valdu Suurkasega.
Juubilar oli tehase Metallist peainseneri ametis tehase spordisaali ehituse initsiaator ja elluviija (1969) ning koos Rein Järvaga samanimelise meeskonna asutaja (1973) ning Eesti korvpallimaastikule tooja, mis tipnes 1981 a. Eesti meistritiitliga, kus Aadul oli abitreeneri roll.
Seenioride maailmamängudel 1989 ja 1991 Eesti meeskonnas 2., 2002 ja 2005 1. ning 1997 ja 2000 3. koht, seenioride EM-il Eesti meeskonnas 2006 2., 2000 ja 2007 3. koht. Ühtlasi on ta seenioride korvpalliföderatsioonii (FIMBA) asutajaid (1991) ning aastast 2004 MTÜ Esto Maxibasket juhatuse liige.
Alates aastast 1980 kuulub korvpallijuhtide hulka Eestis. Aastatel 1989–94 oli ta Korvpalliliidu president. Aadu Kana töine-äriline karjäär on olnud pool sajandit seotud ehitusvaldkonnaga, mille ettevõtete nimesid võiks vast jäädagi ette lugema. Abikaasaga Helgi-Maiga on neil kaks täiskasvanud tütart.
Täna näeb reibast, heas vormis ning hobidena mäesuusatamist ja tennist harrastavat korvpalliseeniori korvpalliüritustel sagedamini kui mõnda valjuhäälset „asjatundjat“. Eks mõneti kanoblesse oblige, sest täna on Kana BC Kalev/Cramo aupresident.
Aadu Kanaga ühel päeva on sündinud näiteks August Kitzberg, Roman Ungern von Sternberg, Madame de Pompadour, Leonhard Lapin, Ago Kalde, Margus Niinemägi ja Eerik Jago.
Toimetaja: Ivo Dobkevitsch