Teigamägi: üksikud proovid ei pruugi anda õiget pilti
Välismeedias kogub hoogu kergejõustiklaste kahtlaste verenäitude skandaal. Kas see puudutab ka Eesti sportlasi, ei osanud kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi öelda.
Rahvusvaheline kergejõustikuliit on langenud süüdistuste alla, et võimalikke dopingureeglite rikkumisi on pikka aega varjatud. Sõltumatud eksperdid väidavad meediasse lekkinud andmete põhjal, et aastatel 2001 kuni 2012 on kolmandiku olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste kestusalade medalivõitjate vereproovid olnud ebanormaalsed. Kas kahtluse all on ka Eesti sportlasi?
„Mingis artiklis on tõesti Eestit mainitud, aga täpsemat informatsiooni meil kahjuks pole. Juhul kui tegu on süüdimõistva otsusega, antakse meile informatsiooni vereproovide võtmise ja selle sisu kohta,“ ütles Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi ETV spordisaatele.
Korrapärane vereproovide andmine algas 2009. aastal, kui seati sisse bioloogiline pass. Dopinguküttide kinnitusel ei ole aga enne seda sportlaselt võetud üksikute verenäitude põhjal võimalik füsioloogilisi muutusi pädevalt hinnata. Maratonijooksjale Ilja Nikolajevile kevadel määratud dopingukaristus tugines 2013. aastast alates antud proovidele.
„Kodumaal oleva näite põhjal, selleks et inimesele süüdistus esitada, tuleb inimesel vähem kui aasta jooksul võtta seitse proovi, nendest teha väga põhjalik ekspertjäreldus. Siis üksikud proovid erinevatest aastatest ei pruugigi anda õiget ja õiglast pilti,“ rääkis Teigamägi.
Nii Sebastian Coe kui ka Sergei Bubka on lubanud rahvusvahelise kergejõustikuliidu juhiks saades dopinguvastast võitlust veelgi karmistada. „Kontroll on läinud palju rangemaks, sportlasi, ka mitte kõige kõrgemal tasemel, testitakse tunduvalt sagedamini. Usun, et uus president, kes iganes valitaks, muudab selle protsessi selgemaks ja informatsiooni läbipaistvamaks,“ sõnas Teigamägi.
Toimetaja: Siim Kaasik