Valitsev Eesti maratonimeister lõpetas: sport on suur miinus nii rahaliselt kui ajaliselt ja hakkab tervisele
Eesti mõistes tipptasemel sporditegemise lõpetanud pikamaajooksja Sergei Tšerepannikov sörgib praegu paar korda nädalas, veedab perega aega ning käib jahil.
Veebruarist saadik vaevab teda jooksu ajal kõhtu lööv valu, mis ei lase pingutada. "Kõhulihas ei pea vastu. Kuus kilomeetrit saan joosta. Ega ausalt öeldes isu ka pole. Euroopa ja olümpianormi maratonis täita ei õnnestunud," rääkis Tšerepannikov ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele. Mehel pole praegu eesmärki ega motivatsiooni enam jätkata.
Ta ei jookse ka mitte enda jaoks rahvajooksudel. Viimati tuli ta pjedestaalikohale 28. mail ümber Harku järve jooksul, kus sai 3. koha. Üldse viimase stardi tegi ta palava ilmaga 2. juulil ümber Pühajärve jooksul, mille lõpetas 22. kohal. "Mul on nii aktiivne elu. Käin jahil. Järgmise olümpiani ei pea vastu, olen siis juba 37-aastane," tõdes Tšerepannikov, kel praegu vanust 33 aastat.
Terviseportlasena ta rahvajooksudele ei kipu. "Kui ma lõpetan kusagil keskel ja inimesed jooksevad minust mööda ning küsivad, kas juhtus midagi? See on minu jaoks ebameeldiv," tunnistas Tšerepannikov, kes parema meelega jookseb paar korda nädalas omaette tempoga 5 minutit kilomeetri kohta. Kiiremini kõhulihas ei lase.
"Tahan rohkem perele keskenduda. Muidu ongi ainult sport, töö ja magamine ning muud elu ei näegi," lausus ta. "Teha tippsporti, käia tööl ja olla edukas eraelus, on raske. Sport ei toida ning on suur miinus nii rahaliselt kui ajaliselt ja hakkab tervisele. Kurb on nii rääkida, aga see on tõde," lisas Tšerepannikov. Ta alustas sporditegemist seitsmeaastaselt. Kokku tegeles spordiga üle 22 aasta.
Mees elab siiani kaasa oma endistele õpilastele Mark Abnerile ja Marti Medarile ning jälgib nende tegemisi. "Neil läheb hästi. Hoian pöialt. Aitan neid nõuandega moraalselt ja räägin oma kogemustest, kuid treeningprotsessi ei sekku. Sellega tegeleb Urmas Randma," nentis Tšerepannikov. Ta ei tööta ka enam koolis kehalise kasvatuse õpetajana, vaid teeb tööd kodus.
Tagantjärgi sportlaskarjäärile vaadates hindab Tšerepannikov kõige rohkem 2010. aastal vihmaga Eesti meistrivõistlustel võidetud kuldmedalit 5000 m jooksus Taivo Püi ees. Meeste vahe oli ainult 13 sajandikku. Samuti annab ta kõrged punktid eelmisel aastal Tallinna maratonil ajaga 2:23.48 saavutatud üldarvestuse 2. kohale ja Eesti meistrivõistluste arvestuse 1. kohale. "Varem mulle öeldi, et ma ei jaksa. Suutsin ennast kokku võtta ja tõestada, et teiste jutt ei tähenda midagi ja inimest hinnatakse ikka tegude järgi," sõnas Tšerepannikov.
"Sain Eestit esindada Euroopa karikavõistlustel. Mul on hing rahul. Mul ei jäänud midagi kripeldama. Olümpiale ma jah ei saanud, aga kui organism ei pea vastu, siis mis seal ikka. Mul on hea meel, et Roman Fosti jõudis olümpiale. Maraton on väga raske ala, ega see pole mulle algusest peale meeldinud. Tekkis šanss viimasele vagunile hüpata, aga ei õnnestunud ja rong on läinud," viitas Tšerepannikov tiitlivõistluste normi täitmisele.
Võibolla tuleb ta veel jooksu juurde aasta või paari pärast tagasi, kuid praegu võtab aja maha. "Organism on väsinud, ei ole energiat. Natuke puhkan. Kui lähed võistlustele ja tunned, et jõudu ei ole, siis pole mõtet startida. Enda vastu tasub olla aus," ütles Tšerepannikov lõpetuseks.
Toimetaja: Siim Boikov