Tammeka meeskonda, töötajaid ja fänne ühendab... hispaanlane!
Kui Tammeka jalgpallimeeskond pärast talviseid vintsutusi Liivimaa jalgpallisõprade suureks rõõmuks teatas, et siiski osaleb tänavu Premium Liigas ja teeb seda oma jõudude toel, ei olnud see päris lõpuni õige. Mängijad on eranditult eestlased, aga taustajõudude seas tegutseb ka üks võõrleegionär ja mitte suvaline välismaalane, vaid lausa valitseva maailma- ja Euroopa meistri, Hispaania Kuningriigi alam Nicolas Tamargo.
Valencias sündinud, kuid Põhja-Hispaanias üles kasvanud Tamargo on elanud Tartus juba kolm aastat. Erinevalt stereotüüpsest arvamusest ei seo teda linnaga ülikool, samuti mitte töökoht ega pere. "Ma olin väsinud Hispaanias elamisest," tunnistab tänavusest hooajast Tammeka fännikoordinaatori ametit pidav mees intervjuus ERR-i spordiportaalile.
Keskkonnavahetust otsinud Tamargo vaatas ringi ja pilk jäi pidama Eestil - piisavalt kaasaegne ja meeldiv riik, nagu ta siin üht sõpra külastades koges. "Ei olnud mingit väga erilist põhjust, ei ühtegi naisterahvast ega midagi," tõrjub ta.
Ületulek tõotas olla sujuv, kuna ametit ei olnud tarvis vahetada: arvuti vahendusel saab ta teha tööd igas maailma otsas, kus eksisteerib internetiühendus. Meilidele saab vastata siin, Hispaanias või kus iganes kolmandas kohas. Niisiis oli otsustatud – Eesti ja täpsemalt Tartu.
"Tallinn mulle nii palju ei meeldi," lausub Tamargo. "Seal on mõnda aega tore olla, aga mulle meeldivad väikesed kohad. Ma olen elanud suurlinnades. Tallinn on liiga väike selleks, et seal tekiks suur kosmopoliitne tunne, aga jälle liiga suur, et olla väike ilus kohake. Pole minu teetass. Kõlab, nagu ma vihkaks Tallinnat, aga ma ei vihka. Tallinn on okei, käin seal vahel. Aga eelistan elada siin, kus võin igale poole minna jala. Siin on ka palju kultuuri, kontserte.“
Ka leiab leiab ta, et Eesti klubijalgpallis on Tallinnas üleesindatud. Hetkel mängib Premium Liiga kümnest meeskonnast pealinnas koguni viis: Kalju, Levadia, Flora, Infonet ja Kalev. "See häirib. Ma loodan, et mõni Tallinna klubi langeb alla ja mõni teine tõuseb üles: Viljandi, Rakvere või keegi."
Täpselt nii nagu polnud suurt põhjust, miks peaks üks hispaanlane kolima Lõuna-Eestisse, ilmus Tamargo üsna vaikselt ka Tammeka fännitribüünile. "Läksin staadionile, meeldis, asjad hakkasid arenema," meenutab ta. Tamargole meeldib kohalikku meeskonda toetada. "Inimesed on sõbralikud, keskkond ja saadavad kogemused toredad. Naudin seda."
Selle hooaja eel astus ta niisama kaasaelamise kõrval järgmise sammu. Tribüünil hõiskamise, laulmise ja plaksutamise juures sai hispaanlasest ka klubi fännikoordinaator. See on viimastel aastatel Eesti klubijalgpalli tekkinud ametipost, ülesandeks olla ühenduslüli klubi ja poolehoidjate vahel. Tammeka fännid leidsid, et tänavu võiks Nicolas need kohustused enda õlule võtta. "Inimestel on kiire. Nad töötavad kaheksa tundi kuskil tehases. Teevad raskemat tööd kui mina. Minul aga on aega asju ajada. Minu käest küsiti, et kas oleksin valmis ja ütlesin, et võin proovida."
Räägin Tamargoga inglise keeles, kuna siinne riigikeel ei ole tal enda sõnul veel kuigi hea. Kaasfännidega suhtleb ta siiski eesti keeles ja plaanib järgmisel kuul sooritada B1 taseme keeleeksami. Ta möönab, et kuigi teatud keelebarjäär muidugi on, siis koordinaatori töö tegemist see ei häiri. "Mõnikord vajan abi, aga üldiselt kommunikatsioon toimib," ütleb Tammeka fänn ja lisab, et nii mõnegi vene taustaga klubi tegelased oskavad keelt temast kehveminigi.
Tammeka oli küll pealtvaatajate arvu poolest mullu meistriliiga populaarseim klubi ja ka tänavused kaks esimest kodumängu on toonud tribüünidele ümmarguselt 400-500 inimest, aga miks peaks inimene, kelle koduriik mängib maailma absoluutset tippjalgpalli, vaimustuma eelkõige Eesti liiga meeskonnast, kui isegi paljud eestlased sellest ei huvitu?
"Hispaanias oled sa väike kutt 25000-tuhandelisel staadionil," märgib ta. "Siin on asjad teisiti. Kõik on lähedasem. Tammekas oli Kalle Paas eelmisel aastal turundusjuht ja nüüd praktiliselt klubi juht. Aasta varem juhendas ta fänne. Kontaktid klubi ja meeskonna ning meeskonna ja juhtkonna vahel on head. Mulle meeldib see kogukonnatunne."
Tamargo meenutab, kuidas ta kuni kaheksanda eluaastani toetas kirglikult Valenciat, aga kaotas siis tippjalgpalli vastu suurema huvi. "Ühel hetkel olin sellest väga võlutud, aga siis väsisin. Liiga peavool," põhjendab ta ning huvitub praegu kodumaa meeskondadest vaid oma kohalikust tiimist, kes mängib tugevuselt neljandas liigas. "Ma ei vihka jalgpallis ärifaktorit. Ma vaatan endiselt tippjalgpalli, Inglismaa liigat ja naudin seda. Liverpooli ja Manchester City mäng oli super! Aga see on erinev asi." Tamargo hindab väga kõrgelt amatöörjalgpallurite lihtsat soovi vutti taguda. "Nad ei tee seda raha pärast. Neile päriselt meeldib see."
Eestlastele meeldib ikka teada, mida välismaalased neist arvavad. Kui mõned usuvad, et eestlased on sallimatud, siis fännikoordinatori sõnul see nii pole. Vastupidi, hispaanlased on mingites asjades oluliselt konservatiivsemad. "Stereotüüp on, et eestlased on nii suletud ja külmad. See pole nii. Tõsi, neile ei meeldi kogu aeg rääkida ja olla pidevalt avatud, aga samas antakse (Eestis) rohkem vabadust olla see, kes sa tahad olla. Hispaanias eeldatakse, et sa oled kogu aeg õnnelik ja sõbralik. Siin austatakse erinevaid seisukohti rohkem."
Tammeka lähituleviku osas on Tamargo realist ja ütleb, et kaheksas koht oleks tema meeskonnale tänavu suurepärane saavutus. "Me lootus kasvas pärast mängu Tallinna Kaleviga, kui lõime kuus väravat. Aga peamine on mitte välja kukkuda. Loodame, et saame vähemalt play-off’'i (üheksas koht). Aga kaheksanda koha šanss on ka. See rahuldaks meid."
Arvamus:
Kalle Paas, Jalgpallikool Tammeka tegevjuht:
"Ausalt öeldes on mul raske öelda, et millal ma Nicolast täpselt esimest korda nägin. Ühel hetkel eelmisel aastal ta lihtsalt oli Tammeka fännisektoris! Ta ei küsinud, et kas ja kuidas olla fänn, vaid taipas joonelt, mismoodi asjad käivad. Ilmselt see ongi see jalgpallikultuuri rahvuste ja keelte ülene universaalsus. Nicolas on pundis nii kodusel Tammal kui sõidab kaasa võõrsilmängudele Tallinnasse, Narva, Paidesse... Mul on Nicolase suhtes väga suur austus: ta küsib aeg-ajalt ikka, et kuidas tema saab veel rohkem kaasa aidata, mida tema ise saab Tammeka asja edendamiseks teha. Sellise mõtteviisiga me kasvamegi suuremaks."