VIDEO | Lindpere: Inglismaa läheb alati grupist läbi
Eelmisel pühapäeval 33-aastaseks saanud ja nii koondises kui ka koduklubi kogenenumate meeste sekka kuuluva Joel Lindpere sõnul on meie homsel vastasel küll probleeme suurturniiridel, aga valikturniiridel nad väga punkte ei loovuta.
Intervjuu Lindperega sündis esmaspäeval jalgpalliliidu sponsori Baltmani kaupluses, kus koondise mängijad proovisid tavapäraste spordirõivaste asemel märksa soliidsemaid esemeid.
Proovisid praegu uut ülikonda selga. Kui tihti sa üldse ülikonna ja lipsuga käid?
Spordimehe elu on selline, et ega väga palju ei käi, aga eks pidulikematel üritustel ikka tuleb panna. Kui selline mugav ülikond selga pannakse, siis miks mitte reisida vahel sellisega, kui väga pikad otsad ei ole. Ja mängudele loomulikult minna.
Rääkides jalgpallist. Kuidas hetkel vorm on?
Vorm on nagu olema peab. Midagi hullu ei ole. Saab korralikult keskenduda mängudele.
Mingid traumad ei sega?
Töö käib, aga ei sega.
Hiljuti oli sul päris mitmeid haiguseid ja jamasid kallal – kas nendega on nüüd ühel pool või vähemalt mängimist need ei sega?
Olen saanud korralikult mängida ja eks omad asjad on, millega tuleb iga päev tööd teha. Suuri probleeme ei ole.
Rääkides Inglismaa mängust, mis pühapäeval toimub – milles võiksid peituda Eesti võimalused?
Koduseinad, kodupublik.
Aga taktikaliselt?
Ma jätan selle poole treenerite kätte. Ma arvan, et meie oleme uute treenerite all uue süsteemi alguses ja ma arvan, et me midagi suurt muutma ei pea. Läheme oma süsteemi järgi ja anname endast lihtsalt parima. Tuleb, mis tuleb, aga lahingu me anname.
Inglismaa koondis, nagu ka Eesti koondis, alustas valiksarja hästi – nad võitsid võõrsil Šveitsi. Paljud arvasid enne, et Šveits on isegi tugevam, sest MM-il mängis Šveits Inglismaast paremini. Kas sind üllatas Inglismaa võit?
Ei üllatanud. Ma arvan, et Inglismaa on selline meeskond, kes läheb alati grupist läbi. Tal on suurturniiridel viimasel ajal probleeme, aga ma ei näe erilist põhjust, miks Inglismaa peaks siin väga palju punkte loovutama kõigile. Nad on ikkagi hea meeskond ja Euroopa tase. Suurturniiridel on neil puudujäägid, aga midagi ei ole öelda: nad on tugevad, ründajad on neil olemas, väravaid löövad. Meeskonnas on kõik maailmatasemel mängijad.
Viimasel ajal oled koondises mänginud keskväljakul ka natuke nagu Konstantin Vassiljevi asemel. Kas see sulle ka kuidagi erilist pinget paneb, sest Vassiljev on ju täielik legend Eestis?
Ta on legend jah! Kui te tahate iga päev sellest rääkida, siis võite mulle intervjuuks panna Vassiljevi särgi ka selga. Siis on võib-olla lihtsam neid asju teha. Mind see ei häiri. Olen hetkeseisuga 15 aastat järjest koondisest olnud ja kui te tahate mulle Vassiljevi särgi selga panna, siis palun väga. Seda otsustab treener.
Viimasel ajal ei ole sa väga palju mänginud korraga 90 minutit. Miks nii?
Eks ta peab niimoodi olema. Kõik mängud ei saa 90 mängida ja eks ma olin kuus kuud mängupausita. Ei ole võimalik kogu aeg järjest 90 minutit lasta. Noored on kõrval, kes uhavad ja vaja on vahetusi ka teha. Lihtsam on mängudes ju eespoolt võtta mehi ära ja panna värskemaid ründefaasi kui kaitsjaid.
Kuidas on koondis vastu võtnud Magnus Pehrssoni, kes on nüüd ca pool aastat olnud teiega koos. Mida sa temast peatreenerina arvad ja mida teeb tema teistmoodi kui Tarmo Rüütli?
Uus süsteem on. Treenerina on ta väga lahe inimene. Samamoodi oli Tarmo Rüütli väga sõbralik. Suhtleb, räägib mängijatega, üritab kõik asjad selgeks teha nii lihtsalt kui saab. Mis on muutunud, on see, et neil on oma kindel visioon nagu igal treeneril peab olema. Selle järgi me teeme nii teemegi nagu tema ja abitreenerid tahavad. See ongi põhierinevus. Uued visioonid ja uued nägemused – eriti taktika poolel.
Eesti koondises on viimasel ajal ka mitmed noored tulnud peale ja kanda kinnitanud. Mida sa arvad Eesti noorematest koondislastest ja keda ise eriti esile tõstaksid?
See on väga hea ja nii see peabki olema. Tegelikult peaks neid noori selle ajaga juba rohkem olema. Kahju lihtsalt, et head mängijad, kes suudavad koondises kanda kinnitada, ei ole ennast korralikes välisliigades saanud proovile panna. Ma arvan, et see aeg tuleb, aga võiks juba olla. See oleks koondisele suureks abiks. Esile tõstaksin ma kindlasti – ma olen ainult paar mängu nende koos mänginud – Ilja Antonovi ja Karol Metsa. Viimane mäng minu meelest mängu üheks parimaks võis lugeda Ken Kallaste, kes on julge sammu edasi teinud.
Paar sõna ka klubikarjäärist. Mängid Tšehhis Ostrava Banikus. Kuidas seal praegu olukord on ja kuidas klubil edeneb? Vaatasin, et liigatabelis olete hetkel viiendad.
Arvestades seda, et meil on samamoodi noor meeskond, ma olen ainuke mängija, kes on üle 30, läheb hästi. Suudame kõikidega mängida ja üleeile (eelmisel laupäeval – S.B.) võitsime võõrsil. Meeskonnas on atmosfäär hea. Kindlasti talvel mingid muutused tulevad, et meeskonda veel tugevamaks muuta, aga järgmisel nädalal peaks Milan Baroš uuesti klubiga liituma. See on suur abi meile. Väravaid lööme vähe. Eks minu roll on ka selles kindlasti, aga positsioon on hea ja arvestades seda, kuidas on klubi viimased neli aastat mänginud, siis palju on muutunud.