Kokkuvõte: taktika vajab harjutamist, vabadust nautinud Vassiljev sai Kuremaa kätte
Eilne ja reedene mäng olid loogikalt oodatult teineteisest täiesti erinevad. Kui praegu tasemelt Euroopa absoluutsesse tippu kuuluv Šveits oma kõrge pressingu, kiirete üleminekute ja individuaalse tasemega ei jätnud Eestile Luzernis pea üldse mänguruumi, siis selgelt teise ešeloniga Tallinnas mänginud islandlaste vastu nägime Magnus Pehrssoni käe all lisaks mängule Norraga Oslos vahest alles teist korda tõepoolest loovalt ründavat koondist.
Erinevuse peamine põhjus seisneb teadagi vastaste tasemevahes. Šveitsi rombi vastu kasutas Pehrsson sootuks uut paigutust – kolme keskkaitsjaga mängides 3-5-2-te täide viia ei suudetud, Eesti langes liinidega väga sügavale ja sisuliselt oli tegu 5-3-2-ga. Islandi traditsioonilise 4-4-2 formatsiooni vastu mängis Pehrsson meile juba teada tuntud, mängijatele tuttava formatsiooniga. Island survestas vähe ja alates 10. minutist sai Konstantin Vassiljev mängida juba täiesti oma, vaieldamatult maailmatasemel mängu. Äärepoolikute Rauno Alliku ja Dmitri Kruglovi oluliselt jõulisem sekkumine ründefaasi, äärekaitsjate Ken Kallaste ja Taijo Teniste tõusud ja ülejooksud jätsid ründetegevusest kokkuvõttes hea mulje. Sellele lisaks veel Sergei Zenjovi töö ees.
Koondise kapteni Ragnar Klavani arvates polnud kahe mängu erinevuse põhjus niivõrd Eesti erinev taktikaline skeem. "Ma ütleks selle kohta nii ja naa. Ma arvan, et mõlemad mängud võib ettevaatliku alguse taha panna," sõnas ta Vikerraadiole. "Samamoodi Šveitsis, kus langesime liiga sügavale ja andsime initsiatiivi käest ära. Mis mõnes mõttes on okei ja loogilisem Šveitsi vastu kui Islandi vastu kodus. Island karistas meid ära ja samamoodi karistas Šveits ära. Islandiga kodus ärkasime ja hakkasime rohkem tegutsema. Järgmine faas meie koondise arengus oleks see, kus me algusest peale ei tohiks nii palju aukartust olla vastase suhtes ja mängima rohkem ülevalt poolt. Et kohe mängu alguses käima saada."
Klavani sõnul sõltub kolme keskkaitsja taktika eelkõige ikkagi vastasest. "Kuna Šveits on nii tugev meeskond, siis pidi natuke taktikaga varieerima. Ma arvan, et see mäng Šveitsis ei jäänud taktika taha. See jäi rohkem selle taha, et esimeses seisime standardsituatsioonis valesti, teises liiniga liiga all - 2:0 taga ja siis on juba väga raske."
Kuidas saada alguses vedama?
Mängualgustega on Eesti olnud kimpus varemgi. Kindlasti ühendab see mänge Šveitsi ja Islandiga. Kui Island lubas Eestil mängida, siis omakorda tekkisid ootamatult augud kaitseliinis, ohtlikuks osutusid söödud kaitseliini seljataha, paaril korral kaitsjad eksisid. Selge on aga see, et vastas oli oluliselt nõrgemast puust meeskond. Sestap tuli näidata koduplatsil kvaliteetsemat ründemängu, sedapuhku polnud platsil näha vahepeal ilmet võtnud tahtmatust, mängijate emotsionaalsus oli juba varasemal tasemel.
"Kindlasti oli erinevusi. Algus oli sama rabe kui Šveitsis;" sõnas Vassiljev. "Andsime väga palju Islandi koondisele ja värav tuli lubamatult. Need on kindlasti välditavad väravad, aga see, mis reaktsioon tuli pärast seda väravat, see oli väga hea. Võib öelda, et tõesti väga hea. Keegi ei tahtnud seda mängu kaotada. Raio viimane mäng oli selleks lisamotivatsioon. Lõppude lõpuks rääkisime ka poolajal, et momendid on, peame ära realiseerima ja värav tuli. Mingil moel võib tänasega rahule jääda."
Vassiljev mängis sedapuhku endale tuttaval positsioonil. "Oma tuttavat süsteemi, kus kõik enam-vähem teavad, mida on teha vaja. See on kindlasti meie jaoks lihtsam. Island oli ka mingil määral teisel poolajal väsinud, me olime ees teravad ja Sergei Zenjov tegi nii palju tööd. Nad kindlasti kartsid tema kiirust ja vajusid kõvasti alla. See tekitas mulle lisaruumi ja oli väga tore."
Ilmekalt tuli esile Vassiljevi võtmeroll, mis Pehrssoni pragmaatilises mängus on seni jäänud pisut tagaplaanile ja kajastunud ka tulemustes. "Kui Kostja kaitseliini ja poolkaitseliini vahel üles leida, siis ta on väga ohtlik mängija," sõnas Klavan. "See on tema jaoks hea koht, kus liinide vahel maha keerab ja siis on väga ohtlik. Kindlasti ei ole Kostja mäng ka see, kus mängib keskkaitse vastu ja siis sealt maha keerab."
"Ma arvan, et oleme teinud meeskondliku arengu. Peame aru saama sellest, et ei ole ainult nii, et kaheksa mängijat kaitsevad ja kolm ründavad. Peame kõik ennast pakkuma ja peame mängu ehitamisest osa võtma. Mingil määral ka ründefaasist osa võtma. Muidu on ründemängijatel kahekesi või kolmekesi väga raske."
Jääger parima protsendiga võitleja
Küsimus jääb ikka õhku, kas treenerite otsus kasutada mängus Šveitsiga uut, harjumatut formatsiooni, oli ikkagi õigustatud. Arvestades, et möödunud esmaspäevane treening oli taastuv, jäi uue asetuse harjutamiseks kolm päeva. Või kui läheneda teisest perspektiivist, kas neli kuud valmistumist ei toonud kaasa mingil määral treenerite üle mõtlemise. Vahel peitub lihtsuses võlu. Kui keeruline on mängijatele pidev taktika muutmine?
"Kindlasti oli 3-5-2 natuke raske, sest isegi klubis väga harva mängitakse sellist süsteemi," vastas Vassiljev. "Nelja päevaga saime aru, mida on vaja teha, aga lihtsalt see süsteem nõuab kindlasti natuke põhjalikumat harjutamist. Kaitsefaas võib olla natuke parem, aga üleminek ründesse ei toiminud kindlasti nii nagu täna."
Kindlasti sai selgeks, et kümmekond aastat koondises paremkaitses mänginud Enar Jääger on Pehrssoni esimene valik paremasse keskkaitsesse Klavani kõrvale. Kümneaastase vaheaja järel tagasi kodumaale FC Florasse tulnud Jääger on keskkaitsesse nihutatud nüüd ka koduklubis. Seejuures vaid 1.78 kasvu juures tuleb iseäranis kiita Jäägeri tegevust õhuvõitlustes.
"Eks ta kindlasti ole natuke erinev. Ma olen Floraga keskkaitses harjutanud. Olen suutnud sellega piisavalt kohaneda. Eks ta ole paremkaitsjast kindlasti erinev. Paremkaitsjana pead rohkem äärelt rünnakut toetama," lausus Jääger. "Keskkaitses on see koht, kus enamjaolt neid pikki palle pannakse ja kus tuleb võidelda õhupalli pärast. Arvan, et sain oma pikkust arvestades väga hästi hakkama."
"Hoolimata sellest, et tal jääb pikkuses natuke puudu, korvab selle tahtejõuga ja on õhus väga hea," kiitis ka keskkaitsepartner Klavan. "Natuke sai riietusruumis naljatatud, et pärast seda, kui ta Torpeedosse läks, on ta valel positsioonil mänginud. Aga jah, need kaks mängu on Enar väga hästi mänginud ja ma arvan, et meie meeskonnas kõige suurema kahevõitluse protsendiga. See näitab, et ta on selle koha peal hea."
Vassiljev püüdis Kuremaa kinni
Koondis areneb Pehrssoni käe all. Või oleks õigem öelda, et areneb ja h a r j u b eeskätt. Mäng Islandiga oli igatahes kõigiti positiivne. Ohukoht on vaieldamatult koduliiga mängijate suur osakaal koosseisus. Šveitsi vastu oli see algkoosseisus kuus, kokku 14-st kaheksa, Islandi vastu algkoosseisus (arvestades Zenjovi, mitte Piiroja) samuti kuus, kokku 15st üheksa. Kõrgema klassiga meeskondade nagu Šveitsi vastu tuleb see kindlasti esile. Meeskondlikult on küll kõik võimalik, aga on selge, et Infoneti mängija jääb keskpoolkaitses Bundesliga meestele alla.
Islandi mängus sai peatreenerilt rohkelt kiita kuuendat korda koondist esindanud 25-aastane Flora ründaja Rauno Alliku, kes pidas sisuliselt esimese tõsisema kohtumise koondise eest. Sedapuhku paremal äärel tegutsenud Alliku oli terav, lõi mitu ohtlikku olukorda, suutis ees palli hoida ja eksis vähe. "Mängis, tegutses, tuli meeskonnaga kaasa ja võttis üks-ühele ette," hindas Klavan. "Seda on meeskonnale vaja. Mängijat, kes on ründefaasis - et nad ei kardaks enda peale võtmist. See on meie jaoks väga tähtis."
Ja lõpetuseks veel pisut ründemängust. Viimasest kümnest mängust on eesti löönud neli väravat. Neist kaks Konstantin Vassiljev, kelle eilne tabamus oli karjääri 19. Sellega tõusis Vassiljev samale pulgale Richard Kuremaaga. Enam on koondise eest väravaid löönud vaid kolm meest – Andres Oper 38, Indrek Zelinski 27 ja Eduard Ellmann-Eelma 21. Vassiljevi värav oli tema koondisekarjääri neljas vasaku jalaga ja 12. väljaspoolt trahvikasti. Kusjuures ka kaks esimest koondiseväravat lõi Vassiljev just vasaku jalaga.
Vassiljev kirjeldas tabamust nii: "Kõik ründajad liikusid hästi, jätsid seal üks-ühele, tahtsin paremale jalale minna, kaitse pani selle suuna kinni, kolm-neli korda proovisin temast mööda tormata. Siis oli värav juba väga lähedal, proovisin vasakuga ja õnneks läks."
Toimetaja: Siim Boikov