Rio de Janeiro paraolümpial osaleb vähemalt viis eestlast
Eesti parasportlased valmistuvad paraolümpia mängudeks juba seitsmendat korda ning seekord on koondis võrreldes eelmiste aegadega kõige paremas seisus. Kindlad Rio de Janeirosse sõitjaid on viis, ent neid võib veel juurde tulla, kuna uksed ei ole veel lõplikult kinni. Koondisesse kuuluvad ujujad Kardo Ploomipuu, Elisabeth Egel ja Brenda Tilk ning kergejõustiklased Sirly Tiik ja Jüri Bergmann.
Eesti Paraolümpiakomitee tutvustas reedel OlyBeti spordibaaris toimunud briifingul parasportlasi, kes on täitnud paraolümpianormi ning lähevad septembris Rio de Janeirosse Eestit esindama. "Eesti parasportlased valmistuvad paraolümpia mängudeks juba 7. korda ning seekord on koondis võrreldes eelmiste aegadega kõige paremas seisus. Meil on viis kindlat paraolümpiale pääsejat, aga neid võib veel juurde tulla, kuna uksed ei ole veel lõplikult kinni," ütles Eesti Paraolümpiakomitee täitevkomitee liige Are Eller pressiteate vahendusel.
Rio paraolümpiamängudele sõidavad: ujuja Kardo Ploomipuu (täidetud A norm 100 meetrit selili ja B norm 50 meetrit vabalt); ujuja Elisabeth Egel (täidetud A norm kõigil kavas olevatel distantsidel); ujuja Brenda Tilk (täidetud A norm 100 meetrit selili ja 100 meetrit vabalt ning B norm 50 meetrit liblikat); kergejõustiklane Sirly Tiik (täidetud A norm kuulitõukes) ning kergejõustiklane Jüri Bergmann (täidetud A norm kuulitõukes).
Kolmandat aastat Eesti paraolümpiakomitee president olnud Urmas Paeti sõnul on olümpianorme püüdev sportlaste ring suurem, kui need viis, kes praegu koha Riosse kindlustanud. Tema sõnul on Eestis kindlasti arenguruumi erivajadustega inimeste spordi teadvustamisel. "Maailma arenguid paraolümpialiikumises vaadates - ka Eestis saadakse sellest aina rohkem aru -, et tegemist on väga tõsise asja ja spordiga, mis omakorda loodetavasti aitab ka Eestis kandepinda laiendada selle näol, et erivajadustega inimesed järjest rohkem saavad võimalusi spordi juurde tulla, et see teadlik ülikoolides, koolides selliste noorte ja lastega tegelemisel kasvab. Muidugi ka näiteks erasektori toetus erivajadustega inimeste spordile," lausus Paet Vikerraadiole.
2012. aasta Londoni paraolümpial jäid eestlased napilt medalita, parim oli ujuja Kardo Ploomipuu, kes tuli neljandaks. Medali võitmine Brasiilias on paraolümpiakomiteel sihiks, mis omakorda aitaks veelgi enam erivajadustega inimeste sporti Eestis edendada. "Alati on ju nii, et kui ikkagi on olemas nähtavad tipud, siis on terve hulk inimesi, kes tahaks nendega sarnaneda ja saavutada sama, mida need tipud on olnud suutelised saavutama," jätkas Paet. "Me kõik teame, et olümpiamedal innustab väga paljusid sporti tegema ja need, kes juba sporti teevad, neid veel tõsisemalt ja eesmärgipärasemalt seda tegema. Erivajadustega inimeste ja sportlastega on täpselt samamoodi."
2008. aastal Pekingi mängudel pronksi võitnud ujuja Kardo Ploomipuu tõsine ettevalmistus Rio olümpiaks algab jaanuaris, kui minnakse laagrisse Tenefiele. Ka 27-aastane Ploomipuu on mitme Eesti tippsportlase kõrval sunnitud treenima töö kõrvalt. "Praegu mul ei ole nii palju aega keskenduda nii treeningutele kui ka ettevalmistusele, kuna käin ka tööl. Tuleb lihtsalt võtta maksimum, mis antakse."
Ploomipuu paraadalaks on 100 meetri seliliujumise distantsi võistlusklassis S10, mis tähistab kõige väiksemat füüsilist puuet. Klassis S10 ujuti sel aastal esimest korda ajaloos 100m selili alla ühe minuti. Kui Pekingis piisas pronksi võitmiseks ajast 1.03,37, siis neli aastat hiljem Londonis ujus Ploomipuu kahe sekundi võrra kiiremini ja sellest piisas vaid neljandaks kohaks. Paljud Ploomipuu konkurendid on temast tunduvalt nooremad ja nii võib 27-aastane nimetada end juba vanaks kalaks. "Tase tõuseb väga kiiresti ja vaadates esimest korda, kui ma pääsesin olümpiale Ateenas, kui norm oli 1.12, siis nüüd on see norm 1.04, mis on päris suur areng."
"Tuleb ikka endiselt keskenduda trennile, teha trenni kvaliteetselt ja mõistlikult, mitte üle treenida. Eks siis paistab, mis välja tuleb," lausus Ploomipuu. "Just vaatasin, Martin Liivamägi, kes on sama vana kui mina ja kes tuli USA-st ja hakkas nii tööga kui ka laste treenimisega tegelema - suutis ujuda isiklikud. See on ainult inspireeriv ja annab positsiivset emotsiooni juurde."
Treener Õnne Pollisinski käe all treeniva Ploomipuu sõnul on ka Eestis toimuvatel treeningutel noorte hulk kasvanud ja temavanuseid saab vaid ühe käe sõrmedel kokkulugeda. Ploomipuu arvab, et noortega koos treenimine annab lisamotivatsiooni mõlemale osapoolele. "Hea on vahepeal noortega koos ujuda ja näidata tehnilisemat poolt nagu pööre või alguses veealune osa. Olen ikka endiselt tasemel ja võitlen noortega koos edasi."
Vaata ka ETV spordisaate lugu:
Toimetaja: Siim Boikov