Eesti esimesed eliittreenerid on Matti Killing ja Rein Ottoson ({{commentsTotal}})

{{1480695296000 | amCalendar}}

Reedel jõudsid esimeste Eesti treeneritena kaheksanda ehk eliittreeneri tasemeni sõudetreener Matti Killing ja purjetamistreener Rein Ottoson.

Eesti Olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul on Eesti esimeste eliittreeneri kutsetasemete väljaandmise hetk märgilise tähendusega. „Kõrgeima kutsetaseme on välja teeninud treenerid, kelle töö on mõjutanud mitmeid põlvkondi ja kelle osas saab täie kindlusega öelda, et nad on oma erialal maailma tipptasemel professionaalid. Nähtav osa Mati Killingu ja Rein Ottosoni edukast tegevusest treenerina on sportlaste ja võistkondade võidetud tiitlivõistluste medalid."

"Samas on mõlemad mehed pikki aastakümneid panustanud südamega ka Eesti spordi järelkasvu arengusse ja Eesti spordi juhtimisse ning on olnud ka rahvusvahelisel areenil nõutud eksperdid. Usun, et eliittreenerid Killing ja Ottoson on läbi oma seniste tegevuste ja saavutuste suurepärasteks eeskujudeks ning nende edu innustab edasi pürgima paljusid Eesti treenereid," ütles Sõõrumaa.

Eliitreener Matti Killing ütles, et tegu on suure au ja tunnustusega. "Oma 50-aastase treeneritöö kogemuse juures olen püüdnud alati järgida põhimõtet, et tehtud töö oleks jätkusuutlik. Treeneritöös tähendab see sportlase potentsiaali hindamist pikemas perspektiivis kui üks või kaks hooaega. Vastavalt sportlase vanusele tuleb talle anda oma ülesanne ja seada mõistlikud eesmärgid."

"Kui eesmärgiks on tipptulemused täiskasvanute klassis, siis tuleb seda kõike arvesse võtta juba noorte treenimise juures. Leian, et oma tööd tuleb teha nii, et keegi saaks selle ühel hetkel üle võtta - et oleksid olemas sinu töö jätkajad. Seda saab saavutada läbi kogemuste järjepideva jagamise ja uue põlvkonna tegijate usaldamise,“ rääkis Killing.

Eliittreener Rein Ottoson tänas südamest niivõrd erilise tunnustuse eest. "Minu treeneritöö aluseks on olnud õppimine. Läbi kogu treenerikarjääri olen püüdnud kõigilt oma kolleegidelt nii purjetamises kui ka teistelt spordialadelt õppida. Manitsen oma treeneritest õpilasi, et kedagi kopeerida või matkida ei tohiks. Iga treener peab leidma oma lähenemise, mis toimib. Kellegi teise jäljendamine ei vii tippu."

"Igast süsteemist on võimalik leida mingi iva, mis just sinu spordialal ja sinu sportlaste puhul võiksid olla tõhusaks abiks. Edu aluseks spordis on järjepidevus, kannatlikkus ja leidlikkus rakendada õigel ajal ja kohas metoodikat, mis tulemuseni viib. Olen õnnelik, et mul on tervist ja võimalusi ka pensionärina Eesti purjetamise ja spordi arengule jätkuvalt kaasa aidata,“ ütles Ottoson.

Eliittreeneri kutsetase antakse oma ala tippekspertidele, kellel on maailmatasemel kutsealased tipposkused ja -teadmised ning kes on tegutsenud treenerina kestvalt ja akadeemiliselt kõrgtasemel. Täna Eestis esimestena kõrgeima treenerikutsetasemeni jõudnud treenerid Matti Killing ja Rein Ottoson on rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, kelle sportlased on nende kõrget kvalifikatsiooni läbi tiitlivõistluste medalivõitude korduvalt ka tõendanud.

Treeneritele annab Eestis kutsetaseme Eesti Olümpiakomitee. Kutseandmise ja taseme- ning täienduskoolituse korraldamiseks on EOK koostöös spordialaliitudega moodustanud kutsekomisjonid, mis kontrollivad taotleja vastavust tasemenõuetele, korraldavad kutseeksami ja otsustavad kutse andmise.

Eestis on kehtiva kutsetunnistusega treenereid 3402, kellest kaheksanda tasemega on nüüdsest 2, seitsmenda tasemega 181, kuuenda tasemega 689 ja viienda tasemega 1026 treenerit.

Eliittreenerite lühitutvustus

Matti Killing – sõudetreener

Pikaaegne Eesti sõudetreener, Eesti sõudekoondise peatreener.
Panustanud treenerina Eesti sõudmisesse aastakümneid. Ehitanud üles Eesti ühe suurima sõudeklubina Pärnu Sõudekeskus Kalevi ning juhendanud sadu sportlasi.
Hetkel on Killing Eesti sõudekoondise peatreener ning tema juhendamisel saavutas paarisaeru neljapaat koosseisus Allar Raja, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo Rio de Janeiro olümpiamängudel pronksmedali.

Mati Killingu silmapaistvamad tulemused treenerina:
- 1992 Barcelona OM: Roman Lutoškin, Priit Tasane paarisaeru kahepaadil 4. koht;
- 2007 Alla 23-aastaste MM: noormeeste kaheksapaadi kuldmedal;
- 2009 MM: Kaspar Taimsoo ja Allar Raja paarisaeru kahepaadil pronksmedal;
- 2010 Londoni OM: paarisaeru neljaapaadi 4. koht;
- 2013 ja 2014 MM: paarisaeru neljaapaadi 5. koht;
- 2015 MM: paarisaeru neljapaadi pronksmedal.
- 2016 Rio de Janeiro OM: paarisaeru neljapaat pronksmedal

Rein Ottoson – purjetamistreener

Pikaaaegne Eesti purjetamistreener.
- treeneristaaž 37 aastat
- kahe riigi presidendi ordeni omanik
- Eesti NSV teeneline treener
- Eesti aasta treener 1988 ja 1992
- Aasta Purjetamistreener 2006, 2008, 2012, 2013, 2015
- eduka Rein Ottosoni Purjespordikooli juhataja-treener

Rein Ottosoni silmapaistvamad tulemused treenerina:
- juhendanud mitmed Nõukogude Liidu meistrid
- juhendanud mitmed noorte ja juunioride maailmameistrid
- OM hõbe 1988 (Tõnu Tõniste ja Toomas Tõniste), OM pronks 1992 (Tõniste ja Tõniste)
- EM kuld 1992 (Tõniste ja Tõniste), EM pronks 1997 (Tõniste, Tõniste, Ants Haavel, Indrek Haavel)
- Osalenud treenerina 1988 Sŏuli, 1992 Barcelona, 1996 Atlanta, 2000 Sydney, 2012 Londoni ja 2016 Rio de Janeiro OM-il

Toimetaja: Anders Nõmm



Eesti epeenaiskond

Erika Kirpu naiskonna 5. kohast: hooaja alguse kohta päris hea tulemus

Eesti epeenaiskond lõpetas tänavuse koduse Tallinna Mõõga turniiri viienda kohaga, kui veerandfinaalis jäädi alla Saksamaale, kuid seejärel suudeti Ukrainat ja Venemaad kohamatšides võita. Ilma tavapärase ankrunaise Irina Embrichita võistelnud naiskond jäi ühiselt tulemusega rahule.

Irina Embrich

Irina Embrich: tahaks juba saavutatud kõrgeid kohti veel korrata

Eesti naiste epeekoondise kõige kogenum liige Irina Embrich alustas tänavust hooaega kõrvaltvaatajana, kuna taastub eelmise hooaja lõpus välja löönud käetraumast. Tallinna Mõõgal naiskonnakaaslastele moraalseks toeks olnud Embrich ammutab tagasitulekuks tarkust oma pikast tippsportlasekarjäärist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: