Iljuštšenko: tuleb teha seda, mis meeldib ja kui meeldib, siis tuleb ka tulemus
Eesti Kergejõustikuliit tänas sportlasi, kes möödunud hooajal lõpetasid oma karjääri tippspordis. Särava jälje Eesti kergejõustiku ajalukku jättis kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko.
Doktor Anna Iljuštšenko tegi karjääri viimase võistlushüppe juulis, kui võitis staadionil üheksanda Eesti meistritiitli ning keskendus seejärel oma pisitütre kasvatamisele ja naases hammaste ravijana Tallinnas oma tööpostile. "Enamus aega veedan oma lapsega, aga paar päeva nädalas käin ka hambakliinikus tööl," ütles Iljuštšenko ETV spordisaatele. "Patsiente käib mul seal päevas päris palju."
Kümnel tiitvõistlusel, sealhulgas Pekingi ja Londoni olümpial võistelnud Iljuštšenko paistis silma erilise tahtejõuga, sest suutis tõsised õpingud ja treeningud siduda. Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas omandas ta kaheksa aastaga lisaks hambaarsti elukutsele ka ortodondi oskused. "Kui esimest korda avasin õpiku, siis sain aru, et see on minu eriala," ei varjanud Iljuštšenko. "Kõik arstid õpivad iga päev iga patsiendiga. Pole arsti, kes teaks või oskaks kõike."
Suveuniversiaadilt kaks pronksi koju toonud ja sise-EM-il neljanda koha saavutanud Iljuštšenko suutis ka tütre sünni järel jagu saada 1.90-st ning lõpetas karjääri Eesti esinumbrina. "Spordi tegemine seostub mulle treener Martin Kutmaniga," sõnas Iljuštšenko. "Temaga kohtumine oli minu jaoks kõige suurem asi spordis."
Iljuštšenko hüppas 28 sentimeetrit üle oma pea. "Sillamäel sain tohutute trennidega alla hea põhja," tõi Iljuštšenko välja edu saladuse. "Kui Tartusse läksin, siis seal hakkas Kutman minust kõrgushüppajat kujundama."
Kõige tähtsam on kuulata südamehäält."Tuleb teha seda, mis meeldib ja kui meeldib, siis tuleb ka tulemus," ütles kergejõustikuliidult kõrgete põrgete ja ausa spordiarmatuse eest tänuplaadi saanud Iljuštšenko, kelle püstitatud Eesti rekordid jäävad ootama uusi kõrguse ründajaid.
Toimetaja: Ivo Dobkevitsch