Levkoi: praegused noored peavad oma võimaluse ära kasutama
Eesti naiste korvpallikoondis lõpetas 2017. aasta EM valikturniiri B-alagrupi viimase kohaga, kaotades kõik kuus mängu. Viimases mängus Hollandiga tuli eile õhtul võõrsil tunnistada kodunaiskonna kindlat 70:46 paremust.
Seda, et tegemist tuleb raske mänguga, teadis Eesti korvpalli naiskond juba varem, kuna Hollandil oli finaalturniirile pääsuks vaja võtta võimalikult suur võit. Mängu olulisust nende jaoks näitas ka ebatavaliselt suur pealtvaatajate hulk, kes omasid olid toetama tulnud. Kuigi Eesti teadis, et hollandlannad alustavad mängu agressiivselt, otsutati mäng vaat et juba esimese veerandajaga ära. Pärast kümmet minutit juhtis kohtumist kodunaiskond 19:7. "Olime selleks valmis ning teadsime, et nad tulevad peale tugeva pressinguga. Keskendusime sellele ka hommikusel treeningul," ütles Eesti koondise peatreener Jaanus Levkoi Vikerraadiole. "Siiski lõi see meil jalad alt ära. Ülejäänud mäng kulges võrdselt ning sellega võib rahule jääda."
Eestiga kuulusid samasse alagruppi veel ka Prantsusmaa ja Horvaatia. Ka peatreener ise tõdes, et juba enne valikturniiri algust oli mänguvõitu, veel vähem edasipääsu endale veidi raske ette kujutada. Valikturniiri lõpuks jäi ka naiskonna nimekiri üürikeseks. Erinevatel põhjustel jäid kahest viimasest mängust eemale Annika Köster, Mirjam Nikolai, Marit Maaring ja Mailis Pokk. "Kergeid vastaseid polnud," tõdes Levkoi. "Prantsusmaa on maailma ja Horvaatia Euroopa tipp ning ka Holland pole kehvem. Turniiri alguses olime paremad, kuid viimases kahes kohtumises segasid meid vigastused. Oleks meil rohkem õnne olnud, võinuksid ka tulemused paremad olla."
Naiskonna üks liidreid tagamängija Pirgit Püü koondtulemusega nii leplik ei ole. Tema eesmärgid enne turniiri olid siiski märksa kõrgemad. Eilsele mängule Hollandiga lisas pinget ka tõsiasi, et Levkoi jaoks oli see peatreeneri ametis viimane. "Tahtsime naiskonnaga teha treenerile kingitust, kuid see ei õnnestunud," sõnas Püü. "Mängisime oma potentsiaali välja, kuid Horvaatiat või Hollandit oleksime võinud võita. Vigastuste taha ma ei hakkaks pugema."
Fakt, et viimasteks mängudeks ei saanud koondisekutset kapten Merike Anderson, annab aimu peatreeneri soovist kaasata koondisesse rohkem noori, anda neile võimalus suuremal areenil areneda ja õppida kokku mängima. "Peame vaatama tulevikku ja panustama noortele," lausus Levkoi. "Tuleb leida vahendeid kandepinna laiendamiseks ning olemasolevate väheste tüdrukute arendamiseks. Ma ei ütleks, et meil käiks põlvkondade vahetus, sest see saab toimuda läbi kogemuste. Praegused noored lihtsalt peavad ära kasutama oma võimaluse."
Nagu öeldud jäi lõppenud valikturniir Jaanus Levkoi jaoks naiskonna eesotsas viimaseks. Sellegipoolest ei plaani legendaarne 66-aastane Levkoi korvpalli juurest jäädavalt taanduda. "Mu karjäär nii meeste- kui naistetreenerina on olnud kirev ning ma olen sellega rahul," meenutas Levkoi. "Korvpalli juures kavatsen ma ka jätkata ning mine sa tea, mis tulevik toob."
Toimetaja: Ivo Dobkevitsch