Eesti edukaim paraolümplane: see oli väga erakordne ja õpetlik kogemus
Rio de Janerios toimunud paraolümpialt jõudsid tagasi Eesti ujujad. Mängud näitasid, et medalite väärtus on kõvasti kasvanud ja meelitavad juurde sportlasi, kelle puue tekitab palju kahtlusi.
Kõige õnnelikum kojusaabuja oli debütant Elisabeth Egel, kes oli ühtlasi Eesti koondise edukaim sportlane Rio paraolümpiamängudel. 15-aastane pime ujuja, keda tervitasid lennujaamas Vanalinna Hariduskolleegiumi klassikaaslased, saavutas 200 meetri kompleksis viienda koha 2.55,62-ga ja oli veel kahel distantsil kümnes.
„See olümpia oli minu jaoks väga erakordne kogemus ja õpetlik kogemus. Need inimesed seal olid väga-väga südamlikud ja armsad. See olümpiaküla oli hästi suur minu jaoks, sest olin esimest korda seal ja söök oli ka väga hea. Ja ujumisest on mul väga positiivsed emotsioonid, sest minu eesmärk oli ujuda isiklik rekord ja see sai täidetud. Nii et olen väga-väga õnnelik,” ütles Egel ETV spordisaatele.
Kolmel distantsil võistles ka teine debütant, füüsilise puudega sportlaste seas startinud 22-aastane Brenda Tilk, kelle parimaks jäi kümnes koht 50 meetri vabalt ujumises 38,01-ga.
„Juba olümpiakülas elamine oli väga-väga huvitav kogemus minu jaoks ja üldse esimene olümpia, see jääb ikka meelde,” sõnas Tilk.
Ateena paraolümpia kaheksas, Pekingi pronks ja Londoni neljas Kardo Ploomipuu oli seekord 100 meetri seliliujumises ajaga 1.03,03 üheksas ning kõrvalalal, 50 meetri vabaltujumises 26,08-ga 14.
„50 vabalt läks väga hästi, sest ujusin enda tekstiilipükstega parima aja, aga 100 selili läks nii, et tulid mõned üllatajad, kes ujusid maailmarekordeid,” rääkis Ploomipuu.
Kuna hiilgavaid aegu ujunud konkurentidel polnud füüsilist puuet silmaga näha, siis jättis võistlus mitmeid küsimusi ka treener Õnne Pollisinski hinge.
„Kardo klassis kolmel sportlasel, kellel ühel pole poolt jalga, teisel on ka protees ja Kardol on protees ja siis tulevad 2-3 noormeest, kes kõnnivad täiesti vabalt – võib-olla ühte pöida natuke liipab. Kui tulemusi parandatakse aasta jooksul 8-10 sekundit, pole ka päris see, mis ta tegelikult peaks olema liikumispuuetega inimestel.”
Pollisinski sõnul soovivad mitmete riikide tiimid, et Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee vaataks ümber kas võistlusklassid või kontrolliks hoolikamalt sportlaste puuet.
Erisaadet meie sportlaste esinemisest Rio paraolümpial näeb 2. oktoobril.
Toimetaja: Maarja Värv