Pehrsson: oleme olnud konkurentsivõimelised igas mängus ({{commentsTotal}})

Eesti jalgpallikoondis alustab kahe päeva pärast Bosnia ja Hertsegoviinas MM-valiksarja. Tänavuse aasta mängupilt pole pealtnäha olnud küll veenev, kuid peatreener Magnus Pehrsson lubab Bosniast head tulemust.

Uus valiksari algab kahe päeva pärast. Kui enesekindel Te olete, et me võime Bosnias teha hea tulemuse?

Olen kindel, et oleme väga konkurentsivõimelised nagu oleme olnud igas mängus, kui ma oma tööd alustasin. Võib-olla välja arvatud kahes kohtumises - Portugali ja Šveitsiga võõrsil. Teised mängud on olnud väga tasavägised. Olen väga kindel, et me teeme hea esituse ja et meil on variant tuua punktid koju.

Kui palju Te tunnete enne valiksarja pinget iseendal?

Nagu ma alati olen tundnud nii mängija kui treenerina, on suurim endaga seotud pinge selle osas, kas ma teen iga päev suurepärast tööd. Ma ei muretse selle üle, mida inimesed minust arvavad.

Kas meie esitused on veenvad või mitte?

See sõltub alati ootustest. Nagu ma enne ütlesin, ma arvan, et oleme olnud konkurentsivõimelised kõigis mängudes. Ma arvan, et see on tugev edusamm väikselt jalgpalliriigilt nagu Eesti, et suudame seda endast paremate ja kõrgemal asuvate jalgpalliriikide vastu. Kõik ootavad väravaid ja me pole sel aastal löönud neid väga palju.

Mida Te näete peamise probleemina selles jalgpalliaspektis tänavusel aastal ja mis on meie valem väravateni?

Vaid Vassiljev on olnud üsna stabiilne väravate löömisel, kuid ta pole tipuründaja, vaid ründav poolkaitsja. Teisalt on väravad tulnud väga juhuslikult. See tähendab, et me peame kasutama mängijaid, kes meil on. Mida paremini nad mängivad klubides, seda paremad on meie võimalused luua olukordi ja lüüa väravaid. Minu töö on valida koondisesse neid, kes on kõige ohtlikumad. Ma arvan, et Zenjovi paari päeva tagune värav oli nii tiimile kui talle endale ülimalt oluline, et ta lõi selle ilusal moel. Ta oli ohtlik kogu mängu. Kuigi Vassiljev ei näidanud Malta vastu kõige paremat mängu, on ta Poolas alustanud hooaega väga hästi. See paneb meid uskuma, et nende kahe mängija toel suudame me skoorida ja lüüa rohkem väravaid, kui seni oleme löönud.

Kui palju on Vassiljevil Teie mänguplaanis vabadust?

Ta on mängija, kellel on otseloomulikult enim vabadust, kuna ta on loov mängija. Meie jaoks on oluline, et ta oleks palliga allpool, kuna tal on parimad oskused, et anda pikki diagonaalsööte ja otsustavaid sööte. Samuti tahame teda palliga näha väravale lähemal, sest ta on ohtlik nii skoorimisel kui läbisöötudel. Seepärast vajab ta enim vabadust. Nii suudab ta anda endast parima.

Kui palju vabadust on meie mängijatel väljakul tervikuna? Või on kõik kinni ainult mänguplaanis ja asjades, mida Te neile ütlete?

Meil on nii kaitses kui rünnakul mõned mänguprintsiibid. Need on alused, mitte reeglid. Esimesed kaks või poolteist aastat pidime meeskonda struktureerima kõvasti, sest olgem ausad - struktuuri polnudki. Viimase aasta jooksul oleme töötanud põhiliste alustega, sest vundament on nüüdseks laotud. Nüüd lähtume printsiipidest ja siis on kõik mängijate enda otsustada, sest see on mängijatemäng. Meil on raamistik, kus on põhimõtted ja siis on juba alati mängijate otsustada, mida teha. Jalgpall pole treenerina nagu korvpall, kus saab igal hetkel teha vahetusi või mõjutada mängu kogu aeg. Sa saad mängu muuta poolajal ja enne kohtumist ning teha muudatusi, kuid see pole treenerite- vaid mängijatemäng. Seepärast vajad sa aluseid, kuid mitte reegleid.

Mis on Teie eesmärk kogu valiksarjaks?

See on sama, millest me rääkisime kaks aastat tagasi. Tahame olla konkurentsis igas mängus ja võtta ühe mängu korraga. Ainuke mäng, kus meilt võib oodata domineerimist on Gibraltari vastu. Teistes mängudes oleme me tagaajaja rollis.

On see Teid üllatanud, et mängijate valikud on tõusnud avalikkuses suureks teemaks?

Mitte eriti. Mulle meeldib, et inimesed on rahvuskoondise osas emotsionaalsed, sest see on ainus viis, kuidas saada inimesi mänge vaatama ja meid jälgima. Kuna rahvuskoondis on Eesti inimestele südamelähedane, on ka arvamused. See on täiesti loomulik.

Toimetaja: Ivo Dobkevitsch



Anett Kontaveit

Aasta parimateks tennisistideks nimetati Kontaveit ja Zopp

Laupäevasel tenniseliidu auhinnagalal kuulutati välja tenniseaasta parimad. Parima naistennisisti tiitli pälvis Anett Kontaveit, parimaks meestennisistiks tunnitati Jürgen Zopp. Aasta tennisehetk kuulus Kaia Kanepile, kes tegi ilusa comeback’i ja jõudis US Openil veerandfinaali.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: