Eesti lippu kannab olümpiamängude avatseremoonial purjetaja Karl-Martin Rammo ({{commentsTotal}})

EOK president Urmas Sõõrumaa ja Karl-Martin Rammo.
EOK president Urmas Sõõrumaa ja Karl-Martin Rammo. Autor/allikas: Eesti Olümpiakomitee

Eesti lippu kannab 5. augustil toimuval XXXI olümpiamängude avatseremoonial Rio de Janeiros purjetaja Karl-Martin Rammo.

„See on minu jaoks suur au,“ ütles Rammo. „Olümpiavõitjaks tullakse ise, läbi raske töö. Lipukandmise au usaldatakse sportlasele teiste inimeste poolt ja olen väga liigutatud, et selle usalduse välja teenisin.“

„Eesti lipu kandjaiks olümpia avamisel on alati olnud suure tähega sportlased ja sellesse nimistusse kuulumine lisab olümpia eel kindlasti enesekindlust ja usku,“ lisas Rammo.

„Karl-Martin Rammo on näidanud ennast perspektiivika ja arenguvõimelise sportlasena, kes vaatamata oma noorusele võistleb juba teistel olümpiamängudel,“ märkis Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa. „Lipukandja osa olümpiamängude avamisel on sümboolset laadi, nii ka purjetaja valik sellesse rolli, millel on palju sidemeid meie kui mereäärse rahva ning lisaks ka tänavuse merekultuuri aastaga. Merel on alati olnud meie elus ja kultuuris oluline koht,“ lisas Sõõrumaa.

27-aastane Karl-Martin Rammo osaleb olümpia purjetamisvõistlustel klassis Laser. Tema treener on Rein Ottoson. Eelmisel olümpial sai ta 18. koha, Euroopa meistrivõistlustel on jõudnud kahel korral kümne parema hulka (2011. aastal oli ta kümnes, 2013. aastal seitsmes). Rammo on teine purjetaja, kes avamisel lippu kandnud – 2000. aastal Sydneys oli lipukandja praegune EOK asepresident Tõnu Tõniste.

Toimetaja: Anders Nõmm



Garbine Muguruza

Muguruza alustas maailma esireketina võidukalt

Pärast US Openit naiste tennise maailma edetabelis esikohale tõusnud hispaanlanna Garbine Muguruza pidas esimese kohtumise esireketina, jõudes Tokyos peetaval miljoni dollari suuruse auhinnafondiga WTA turniiril veerandfinaali.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: