Purjetamislootused vennad Roihud kolisid üle kiiresse paati ({{commentsTotal}})

Purjetamise tulevikulootused, 2024. aasta olümpiakulla sihikule võtnud vennad Henri ja Juuso Roihu on selja taha jätnud esimese võistluse uues paadiklassis.

Kui meie ühepaadimehed püsivad maailmas konkurentsis ja valmistuvad Rio mängudeks, siis kahepaadipurjetamises selliseid mehi pole. Järgmises olümpiatsüklis peaks seis aga muutuma, sest 19-aastane Henri ja 17-aastane Juuso Roihu istusid kiiresse 49 klassi olümpiapaati. "See aasta oleme 50 päeva veel käinud ja üks trenn on keskmiselt kolm tundi," lausus roolimees Juuso Roihu ETV-le. "Me proovimegi võimalikult palju veetunde täis saada, et seda tehnikat võimalikult hästi hallata."

Talvehooajal laoti ka tugev üldfüüsiline põhi, et palju akrobaatikat nõudva olümpiapaadi ohjamisega hakkama saada. "Me teeme nädalas kaheksa kuni üheksa treeningut: nii ujumist, jooksmist, jõusaali, pilatest, jalgpalli ja kõikvõimalikku, et oleks süda tugev ja lihased tugevad," täiendas soodimees Henri Roihu.

Tugev põhi on vajalik, sest 49 klassi kolmepurjeline kahemehepaat on ülikiire. "40 kilomeetrit tunnis oleme välja sõitnud," sõnas Henri. "Paat liigub tõesti tuulest kiiremini alttuule kursil. Süda lööb puperdama küll."

Hooaja esimesel võistlusel Helsingis teise koha saanud noored purjetajad teenisid 40 000 eurose sponsortoetuse, et katta ettevalmistuskulud ja hankida tulevikus uus paat, millega võtta sihikule Tokio olümpiale pääs. Selle paadiga võisteldakse augustis juunioride MM-il. "Meie paadiga on aasta aega sõidetud," lausus Henri Roihu. "Ta on optimaalsest kaalust natuke raskem, aga seda kõike annab mõjutada uute purjede ja varustusega, et olla parem ja kiirem kui teised."

Vennad Roihud unistavad 2024. aasta olümpiakulla võitmisest ja nende eeskujuks on kaks olümpiamedalit võitnud vennad Tõnisted.

Toimetaja: Siim Boikov



Eesti epeenaiskond

Erika Kirpu naiskonna 5. kohast: hooaja alguse kohta päris hea tulemus

Eesti epeenaiskond lõpetas tänavuse koduse Tallinna Mõõga turniiri viienda kohaga, kui veerandfinaalis jäädi alla Saksamaale, kuid seejärel suudeti Ukrainat ja Venemaad kohamatšides võita. Ilma tavapärase ankrunaise Irina Embrichita võistelnud naiskond jäi ühiselt tulemusega rahule.

Irina Embrich

Irina Embrich: tahaks juba saavutatud kõrgeid kohti veel korrata

Eesti naiste epeekoondise kõige kogenum liige Irina Embrich alustas tänavust hooaega kõrvaltvaatajana, kuna taastub eelmise hooaja lõpus välja löönud käetraumast. Tallinna Mõõgal naiskonnakaaslastele moraalseks toeks olnud Embrich ammutab tagasitulekuks tarkust oma pikast tippsportlasekarjäärist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: