Jalgpallistaadionide turvalisuse ekspert: EM-i tühjade tribüünide ees mängimine ei ole lahendus
Jalgpalli Euroopa meistrivõistluste alguseni jääb kaks ja pool kuud. Sel ja järgmisel nädalal peetakse suuri maavõistlusi, kuid viimatiste sündmuste taustal kerkib esile jalgpallistaadionite turvalisus.
Suurtel jalgpallimängudel Euroopas on tekkinud viimatiste terrorirünnakute tõttu ka teine külg. Ohutuse kaalutlustel peab Belgia rahvuskoondis järgmisel nädalal mängima koduväljaku asemel maavõistluse Portugaliga võõrsil, novembris jäeti ära Saksamaa kodumäng Hollandi vastu.
„Kui seniselt oli jalgpalli- ja sporditurvalisuse problemaatika eelkõige seotud spordist seest tulenevate probleemidega – pealtvaatajate vägivald –, siis nüüd on väga selgelt ilmnenud ka välised probleemid, kus meie kultuuriruumi, sealhulgas ka jalgpallimaastikul rünnatakse väga selgelt valimatute vahenditega. See toob kaasa loomulikult täiendavad nii korrakaitselised kui ka julgeolekualased meetmed,” rääkis jalgpallistaadionite turvalisuse ekspert Einar Lillo ETV spordisaates. „Kui klassikalises mõttes mängu ettevalmistamise ja selle turvalisuse tagamisega tegelevad korraldajad ja korrakaitseasutused, siis nüüd on olulise märgina sinna juurde lisandunud ka julgeolekuasutused ja nende tegevus.”
Mis siis aitaks parandada turvalisust? „Ilmselt ei ole lahendus see, millega pärast Belgia rünnakuid tuli välja UEFA täitevkomitee asepresident, et võib olla võimalus, et teatud mängud EM-il mängitakse tühjade tribüünide ees. Arvan ja olen kindel, et see ei ole lahendus, pigem see pärsib ja toob kaasa hoopiski täiendavad ohud,” arutles Lillo. „Võime karmistada turvameetmeid ehk tuua perimeetri eemale, hajutada rahva liikumist, aga jalgpalli puhul on mäng, mängijad ja publik üks tervik. Kui ei ole ühte, siis ei ole ka teisel ilmselt mõtet. Keegi ei kujuta ette ühte korralikku rokk-kontserti Wembley staadionil, kus ei ole ühtegi inimest või väljavalitud kümme tüüpi.”
Eesti jalgpallikoondis peab tihti olulisi kohtumisi Lilleküla staadionil, kui turvatud oleme meie? „Olen seisukohal, et piisavalt turvatud ja meie hea praktika näitab, ja oleme selle üle ka uhked ja tunnustust leidnud mujalt Euroopast, on heal tasemel, kui mitte öelda väga heal tasemel. Kõik riskimängud on meil sujunud väga hästi. Sõltumata vastasest on meie koostöövõrgustik väga hea nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt ja oleme juba kaasanud lisaks korrakaitseasutustele ka julgeolekuasutusi turvalisuse tagamiseks,” sõnas Lillo.
Toimetaja: Maarja Värv