Indrek Kelk käis välja 15-miljonilise idee, kuidas päästa Tartu maratoni ja Eesti suusakultuuri ({{commentsTotal}})

Tartu maratoni peakorraldaja sõnul Indrek Kelgu sõnul läheks täispika, 63-kilomeetrise kunstlumeraja ettevalmistamine maksma hinnanguliselt 12-15 miljonit eurot.

Soojade talvede tõttu on Tartu maratoni toimumine pidevalt ohus ning tänavugi seda tõenäoliselt traditsioonilisel Otepää - Elva marsruudil ei toimu. See on pannud inimesed mõtlema uute lahenduste peale ja üks variant oleks teha täispikk kunstlumerada, mis oleks küll kallis, aga mida näiteks ka hiljutisel Marcialongal kasutati.

"Me oleme pärast 2014. aasta ärajäänud maratoni natuke tõsisemalt kunagise utoopilise ideega tegelenud. Ei ole piisavalt aega ja ressurssi väga tõsiselt asi ette võtta, aga tõenäoliselt, et 63 km rada saaks täielikult kaetud kunstlumesüsteemi infrastruktuuriga ning pikal rajal oleksid nii vee- kui ka elektriväljavõtted ja kahurid jadamisi - et nupuvajutusega saaks kohe lund toota - selle maksumus jääb tõenäoliselt 12-15 miljoni euro ümber," sõnas Kelk intervjuus Vikerraadiole.

"Jah, see on kallis, aga kui me mõtleme, mis see endale kaasa toob - väga võimas ja maailmas ainulaadne spordirajatis. See oleks kogu Lõuna-Eesti kui mitte kogu Eesti kõige vingemaid turismiatraktsioone. Eriti sellistes talvedes nagu sel aastal," põhjendas Kelk. "See tooks piirkonda väga palju turiste lisaks, tagaks põhjamaa rahvale väga olulise kultuurirenomee, nii suusatamise olemasolu, allesjäämise ja rahva mälus püsimise. Siin on väga palju selliseid tegureid, mida ei saagi ainult rahas mõõta."

Kelgu sõnul ei ole vastav rahasumma midagi mõeldamatut, arvestades, kuidas on riiklikult toetatud mõnda teist spordiprojekti. "Kui mõelda kas või selle peale, et Lilleküla staadionile tuli viis miljonit kõrvaltvaatajatele näiliselt väikese sõrmenipsuga, siis miks mitte 15 miljonit Tartu maratoni jaoks, kus väga suur osa Eesti rahvast saab ise seda raha kasutada."

Toimetaja: Siim Boikov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: