Britid tegid ettepaneku kergejõustiku maailmarekordid tühistada ({{commentsTotal}})

Kergejõustik
Kergejõustik Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Suurbritannia kergejõustikuliit (UKA) tuli esmaspäeval välja mitme uute ettepanekutega dopinguvastaseks võitluseks. Muu hulgas kutsub UKA üles kõiki maailmarekordeid tühistama ja pikendama dopingu standardkaristust kaheksale aastale.

Lisaks soovib alaliit, et tulevikus peetaks avalikku registrit dopingutestide võtmise kohta ja seda, et dopinguainetega hangeldamine kriminaliseeritaks.

Kergejõustiku jaoks oli eelmine aasta väga raske, sest dopingukorruptsiooni tõttu sattusid uurimise alla rahvusvahelise alaliidu (IAAF) tippjuhid, samuti otsustati eemaldada rahvusvahelistelt võistlustelt kõik Venemaa sportlased. UKA juht Ed Warneri sõnul on aeg käes radikaalseteks reformideks ning tema sõnul pole kergejõustikku kunagi nii proovile pandud kui 2015. aastal.

"Usaldus spordi vastu on kümnendite madalaimas punktis ja puhtaid sportlasi on alt veetud," kommenteeris ta. "Suurem läbipaistvus, karmimad sanktsioonid, pikemad võistluskeelud - ja isegi rekordite tühistamine - me peaks olema valmis tegema mis iganes, et taastada usaldus spordiala vastu."

Brittide seisukohad on tekitanud kergejõustikuringkondades juba mitmesugust vastukaja, kuigi üldiselt tõdetakse, et mõned rekorditest ongi väga kahtlased - näiteks näiteks naiste lühematel jooksudistantsidel, eriti ida-sakslanna Marita Kochi 1985. aastast kehtiv 400 meetri tippmark 47,60, millest praegused tipud jäävad sekundite kaugusele.

Eesti sportlastest puudutaks maailmarekordite tühistamine täiskasvanute seas ehk üksnes Gerd Kanterit, Kuigi kettaheites ametlikke sisemaailmarekordeid ei registreerita, siis tema nimel on sisetingimuste tippmark - 2009. aastal heitis ta Växjos 69.51.

Toimetaja: Siim Boikov



Doncic viskas Euroliiga avaringis karjääri tippmargi, tiitlikaitsja kaotas

Kontaveit langes avaringis konkurentsist ka Austrias

epeevehklejate pressikonverents
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: