Kultuuriminister Seli saagast: mida kiiremini see mööda saab, seda parem Eesti spordile
Aasta esimese „Spordipühapäeva” külaliseks oli kultuuriminister Indrek Saar, kellega oli juttu ministeeriumi tööst spordi edendamisel, Eesti Olümpiakomitee (EOK) tulevikust, spordi rahastamisest ja alanud olümpia-aastast.
Millised olid ministri jaoks spordiaasta 2015 emotsioonid? „Kõigepealt tahaks kõiki õnnitleda, 2015 oli seni kõige edukam medalite mõttes – 2015. aastal saavutasid Eesti sportlased erinevatel tiitlivõistlustel 156 medalit, nendest neljandik olid kuldmedalid. See on kindlasti üks nendest asjadest, aga emotsioone oli aastas väga palju,” rääkis Saar saates „Spordipühapäev”. „Alustades sellest, et esimest aastat said noortetreenerid kindluse, et nad saavad palka, neil on sotsiaalsed garantiid ja riik toetab seda tegevust. Kindlasti mitmed rahvusvahelised võistlused, mis tulid Eestisse ja Eesti sportlaste saamine olulistele turniiridele. Üks emotsionaalsemaid asju on, nagu ikka, pallimäng ja see, et Eestil oli kaks pallimänguala korraga EM-finaalturniiril on täpselt samamoodi esmakordne juhus. Loomulikult, me ju teame, et dramatismi oli mõlemal finaalturniiril Eesti jaoks küll ja veel. Nii korvpallimeeskond kui võrkpallimeeskond hoidsid spordisõprade meeled ikka korralikult ärevil, oli pisaraid, mis tulid nii rõõmust kui ka kurbusest. Selles mõttes oli väga emotsionaalne ja põnev aasta.”
Kui lihtne on sobitada ministri ja spordisõbra rolli? Võimalusel lähete võistlustele ise kohale? „Selles ametis saab aeg-ajalt meeldiva kasulikuga ühendada. Loomulikult, kuna see valdkond on päris lai – kogu kultuurivaldkond, sport ja lisaks veel lõimumine –, siis neid üritusi, mis toimuvad õhtuti ja nädalavahetustel, on palju konkureerimas ja seal tuleb teha valikuid. Aga ma ei saa kurta, olen seda aega ikkagi leidnud, et näha kohapeal, kuidas spordil läheb,” sõnas Saar. „Nii korvpalli kui võrkpalli finaalturniiril sain ise kohal olla ja enamus neist rahvusvahelistest võistlustest, mis on Eestis olnud, on saanud ka ühel või teisel moel ära nähtud. Selles mõttes on olnud minu jaoks üsna palju positiivseid hetki, et olen saanud kohapeal kaasa elada ja pole seda pidanud tegema teleka vahendusel.”
EOK president Neinar Seli jäi riigikohtus lõplikult süüdi ja ta lubas tagasi astuda, aga praegu ta veel jätkab ametis. Millise jälje see EOK-le ja kogu Eesti spordile on jätnud? „Positiivne efekt on sel kindlasti ka. Inimene kipub õppima iseenda vigadest ja kui kord on viga läbi tehtud, siis tükiks ajaks on õppetund olemas. Arvan, et selle kaasuse taustal kindlasti neid inimesi, kes ühes või teises situatsioonis võivad sattuda huvide konflikti, on tulevikus oluliselt vähem, sest mõeldakse mitu korda,” arutles Saar. „Aga loomulikult, ega ta spordi mainele midagi head toonud ei ole ja mida kiiremini see saaga mööda saab, seda parem nii EOK jaoks kui ka Eesti spordi maine jaoks üldiselt, nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Loodan, et EOK teeb oma otsused võimalikult kiiresti ja meelekindlalt ja me saame selle etapi seljataha jätta.”
Seli on ametis jätkamist põhjendanud sellega, et pooleliolevad asjad tuleb lõpule viia ja alanud on olümpia-aasta ning et olümpiaettevalmistus meie sportlastel ei jääks millegi poolest poolikuks, oleks tal praegu tark jätkata. Kas selles valguses vähemalt praegu seda jätkamist mõistate ja kas on reaalne oht, et olümpiaettevalmistus võib kannatada? „14. jaanuaril on EOK täitevkomitee kogunemine ja siis nad peavad oma ajakava paika panema. Ma ei hakkaks sündmustest ette ruttama, ootaks ära mida EOK otsustab. Aga ma kordan üle, et mida kiiremini need asjad selgeks saavad, seda parem kogu Eesti spordile,” vastas Saar.
Kultuuriministeeriumi spordi asekantsleri konkursil jõudis üks kandidaat viimasesse vooru, aga siis otsustas ise loobuda. Miks see nii läks? „Kahju küll, jah. Komisjon oli ju tegelikult oma otsuse ära teinud ja paraku kandidaat loobus. Ega mina inimese sisse ei näe ja see oli komisjoni tehtud otsus. Loomulikult, meie jaoks tähendab see seda, et läheb veel mõnda aega, enne kui meil on lootust see koht täidetud saada,” mõtiskles Saar. „Loomulikult on seda positsiooni kultuuriministeeriumis vaja, loomulikult tahame maksimaalselt head inimest selle töökoha peale. Väga loodan, et järgmine konkurss õnnestub. Kutsun üles kõiki inimesi, kes võiksid olla Eesti spordielu korraldajad asekantsleri kohustes, kindlasti 22. jaanuariks esitama oma avaldust järgmisele konkursile.”
Kas see olukord, et asekantslerit ametis ei ole, on toonud kaasa ka mingeid otseseid tagajärgi või nii hull see olukord ei ole? „Õnneks on meil väga tublid nõunikud Margus Klaani ja Malle Englase näol, kes on piisavate kogemustega, midagi otseselt seisma ei jää,” lausus Saar. „Loomulikult on meie jaoks oluline, et see koht täidetakse nii kiiresti kui võimalik. See on üks neid olulisi positsioone, mis aitab kujundada kogu Eesti spordipoliitikat, ta on nii kõneisik kui vahemees, süsteemide väljatöötaja ja väljapakkujaga. Kindlasti on tegemist väga olulise kohaga.”
Kuula ka intervjuust, millised on kultuuriministeeriumi plaanid spordi valdkonnas 2016. aastaks!
Toimetaja: Maarja Värv