Ott Kiivikas: sporti võiks toetada kindla protsendiga riigieelarvest
Eesti olümpiakomitee sportlaskomisjoni presidendi Ott Kiivika sõnul võiks sarnaselt kaitsekulutustele panna riigieelarves paika ka mingi protsendi rahast, mis eraldatakse igal aastal spordile.
"Kui me vaatame, kust raha täna tuleb, siis 80% tuleb riiklikest vahenditest, 20% jääb sponsoritele ja muudele institutsioonidele. Ainus asi, mis seda muuta saab, on ikkagi riiklikul tasemel otsus," lausus Kiivikas ETV spordisaate stuudios. "Minu nägemus on see, et kui meil on väga selge eesmärk, et 2% kaitsekulutustest hoiame igal aastal riigieelarves paigas, siis minu arvates võiks samamoodi spordile eraldatav raha olla ka mingisugune null koma mis iganes protsenti. Kui ka riigil läheb paremini, siis see ka automaatselt saab kasvada."
Lisaks soovib Kiivikas sotsiaalministeeriumi kõrgetele kuludele viidates, et efektiivsema ravi otsimise asemel tuleks tegeleda efektiivsema ennetusega. Ta tõi välja, kui palju on tänapäeval näiteks ülekaalulisi lapsi ning sellest tulenevaid probleeme tuleb hakata mõnekümne aasta pärast lahendama. "Me peame hakkama seda täna ravima ja just nii, et motiveerida, et meil oleks treenereid, et me suudaks neile palka maksta, et lapsed saaksid käia trennis. Sest tõesti, kui sul on peres kolm last, siis ise lapsevanemana tean, mis see kuus maksab. Sa ei saagi kõigile lubada. Tegelikult hakkaks hoopis teisest otsast seda pilti vaatama, kui täna on vaadatud."
Samuti stuudios viibinud Audentese SK ning Tallinna spordiliidu juht Peeter Tishler tõi välja, et vähemalt treenerite tasustamisega on viimasel ajal asjad paremaks läinud. "Eelmisel aastal oli riigipoolne treenerite toetamine kindlasti suureks abiks. Siinsamas tuleb jälle märkida, et Tallinna puhul meie toetused linnapoolselt ei ole viimase kuue aasta jooksul sentigi suurenenud. Samuti kultuuriministeeriumi noortespordiraha on muutumatu juba üle kümne aasta. Fanatism on hea, aga enamus laste- ja noortesport baseerub tänasel päeval ikkagi issi-emme rahakotil."
"Häid ideid on olnud vähe ja ka julgeid otsuseid on olnud vähe," jätkas Tishler. "Noorest andekast sportlasest võib saada väga hea sportlane, aga tema rahastamine langeb pärast noorteklassist väljaminekut ära. See on väga suur probleem ja lahendamata juba meie spordisüsteemi algusaegadest peale. Siin ongi kindlasti üks koht, mis nõuaks julgemaid otsuseid."
Toimetaja: Siim Boikov