10. Võhandu maratonil osales üle 1200 aerutaja ({{commentsTotal}})

Kümnendat korda toimunud Võhandu maratonil olid stardis üheksa riigi 596 paatkonda ja ühtekokku 1263 osalejat. Suurim paatkondade arv – 546 – oli loomulikult Eestist, esikolmikus veel Läti 20 ja Soome 12 paatkonnaga.

Esmakordselt olid rajal kaks 10-liikmelist Dragon-paati, lisaks aerusurfilauad. Kõik see on selgeks tõestuseks, et Hillar Irvese ja Sixten Silla poolt algatatud veeseiklus on kasvanud kogu Euroopas tähelepanu äratanud aerutamismaratoniks.

Ühe päevaga läbiti 100 km pikkune väga huvitav ja ekstreemsusi pakkuv võistlus, mis oli aukartustäratav väljakutse kõigile aerutamishuvilistele.

Tänavuse maratoni kiireimad olid leedulased Juozas Gurevicius – Jonas Ragauskas, kellel kulus kahesüstal distantsi läbimiseks 8:29.56. Teisena lõpetas parim ühesüst, tšehh Jan Pazzi Pazourek, kaotades absoluutvõitjatele vaid kahe minutiga.

Üldarvetuse kolmas oli parim eestlane, ühesüstal sõitnud Indrek Kermon (Reimann Retked), kes kaotas tšehhile enam kui viie minutiga. Kiireim naine oli soomlanna Johanna Leino ajaga 9:22.42, kes üldjärjestuses platseerus kõrgele 11. kohale.

Segapaaridest võidutsesid Pärnu aerutamistreenerid Tiina Hodakov – Uko Kõrge (Pärnu aerutamisklubi) ajaga 9:38.19.

Parim naiste kahesüst, omaaegsed tippaerutajad Merike Rahnik – Margit Kaljo lõpetasid üldjärjestuses 22. kohal, kaotust võitjatele kogunes natuke enam kui poolteist tundi. Kiireim kanuu jõudis finišisse 12. ajaga, seda tüürisid tšehhid Jan Vlcek – Zdenek Herzan.

Aerusurfilaudade klassis võidutses lätlane Andris Bisnieks ajaga 10:50.39, ületades finišijoone 44. kohal.

Kiireim vesijalgrattal, akvakatil, pedaalija oli Tõnu Hendrikson, kellel kulus Võhandu suudmesse, Võõpsu silla alla jõudmiseks 12 tundi ja 33 minutit.

Kiireim raft, „Paks Peeter“, ületas lõpujoone 174. kohal ajaga 13:10.31.

Üldse jõudsid sihtkohta rekordilised 474 alust, seega õnnestumisprotsent raskel katsumusel oli märkimisväärsed 80%.

Toimetaja: Maarja Värv



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: