Kuressaare president: ei leidnud põhjust põõsasse pugemiseks
Täna hommikul selgus, et uuel hooajal hakkab Eesti jalgpalli meistrivõistlustel mängima ka FC Kuressaare, kes tegelikult sinna algselt ei kvalifitseerunud.
Küll aga teatas esiliiga võitja Maardu, et finantsilistel põhjustel ei oleks nad suutelised meistriliigas konkureerima ja nii vaadati järgmise meeskonna poole.
Esiliiga tabelis edestas Kuressaaret ka Rakvere, kuid ka nemad ütlesid Eesti kõige kõrgema jalgpalliliiga kohast ära. Sellest, et Kuressaare pakkumise vastu võttis, võib järeldada, et neil on rahaliselt kõik hästi. Päris nii see aga vähemalt veel ei ole.
"Kindel on see, et Premium liiga nõuab nii staffi, mängijate kui ka finantside pealt vähe teist lähenemist kui esiliiga," lausus Kuressaare president Priit Penu Vikerraadiole. "Aga me loodame, et ka kohalik omavalitsus tuleb rohkem appi kui seni - meil on nüüd ju suur vald. Ja ka kohalikud ettevõtted näevad meid juba samm kõrgemal, Eesti kõige kõrgemal tasandil jalgpallis olulist väljundit."
"Enesekindlust ülearu kindlasti ei ole, aga me ei leidnud ka põhjust põõsasse pugemiseks. Meil on natuke juttu olnud, et kindlasti on Floral mitmeid noormängijaid, kel oleks vaja Meistriliiga kogemust. Ja mitte ainult Floral, vaid neid huvilisi võib ka mujal olla. Oleme rääkinud ka ühe välismaal palliva mängijaga, kes ei ole ka "ei" öelnud."
Eesti meistriliiga tase tõotab tulla madalam kui eelmistel hooaegadel ning seda mitmel põhjusel. Teatavasti ühinesid Tallinna FCI ja Tallinna Levadia ning nelja nö suure meeskonna asemel on nüüd kolm. Ühtlasi lõpetas rahalistel põhjustel tegevuse Sillamäe Kalevi klubi ning eelmisel hooajal vaid kaheksa punkti kogunud ja viimaseks jäänud Pärnu Vaprus osaleb meistriliigas ka järgmisel hooajal. Esiliigast tõuseb Kuressaare kõrval ülespoole veel ka Tallinna Kalev.
Vaatamata meistriliiga taseme eeldatavale langusele on tõsiasi, et Kuressaare kaotas esiliiga võitjale Maardule eelmisel hooajal lausa 22 punktiga ja paratamatult tekib küsimus, et kas selline meeskond peaks mängima Eesti kõige kõrgemas liigas.
"Ma arvan, et tabeli lõpus tuleb üsna tihe rebimine ja ma ei usu, et peaksime pika puuga autsaiderid olema," lisas Penu. "Süveneme eelmise aasta turniiritabelisse ja kalendrisse ning näeme, et tegelikult septembri alguses olime veel meistriliiga koha konkurentsis - vahe Maarduga oli neli-viis punkti. Meie kukkumine oli viimases ringis."
Kuna üheksale meeskonnale on koht meistriliigas järgmisel hooajal lubatud ja neid sealt enam välja visata ei saa, siis oli tänu mängude kavale välistatud see, et kümnendat klubi juurde lihtsalt ei võeta. Ühtlasi on kümne meeskonna jätkuv osalemine meistriliigas tihedalt seotud jalgpalliliidu tuleviku eesmärkidega.
"Meie jalgpalli arendamise loogika on pigem selline, et loome kontseptsiooni ja nägemuse ja läbi selle mingisuguse keskkonna, mis peab täituma sisuga, mille nimel tehakse tööd," lausus jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.
"Kui tegelikult oleme hooajaks 2017 alustanud solidaarsusmehhanismidega, et tagada kümne võistkonnaga täisprofessionaalne jalgpalliliiga hooajaks 2020, siis selles osas midagi ei ole muutunud. Kõik täpselt selliselt ka toimib. Kui praegu vaadata Esiliigat ja Esiliiga B-d, kuidas klubid valmistuvad, et võidelda hooajaks 2020 Premium liigasse pääsu eest. Jumal tänatud, et oleme jõudnud jalgpalliliidu majandamismudeliga nii kaugele, et oleme võimelised selliste solidaarsusmehhanismidega alustama. Sellised tagasilöögid peavad tegema tugevamaks, mis muud."
2020. aasta hooaeg on sisuliselt juba ülejärgmine ja hetkel jääb mulje, et sellisest eesmärgist, kus liigas osaleb kümme täisprofessionaalset klubi, ollakse pigem kaugemal kui nt aasta tagasi.
"Sellega olen nõus!" lausus Pohlak. "Tahaks, et selline aeg oleks juba praegu, kus terve liiga on professionaalne, aga ma julgeksin laiendada seda terve Eesti peale. Ma arvan, et meie ettekujutus sellest, et terve ühiskond on valmis või ka jalgpall on valmis - see tegelikult ei ole nii! 25-26 aastat pärast taasiseseisvumist oleme suutnud luua tänaseks ainult raamid ja sisu tuleb sisse kõikidel tasanditel alles nii-öelda toota ja me väga teadlikutl sellega ka tegeleme."
Et kindlustada tasavägine liiga, näeb tulevikuplaan ette ka seda, et uutel meeskondadel ei piisa kõrgliigasse tõusmiseks vaid esiliiga võidust. Vajalik on ka klubi stabiilne finantsililine pool ja miinimumeelarve täitmine.
"Jalgpalliliit ise peab olema vundament, mis loobki alates 2020 Premium liiga klubidele ja tegelikult juba hooajast 2019 Esiliiga klubidele finantsvundamendi. See tegelikult on see miinimum," jätkas Pohlak.
"Kui räägime muust ühiskondlikust keskkonnast nagu sponsorid, kohalikud omavalitsused või klubide omatulu - see nõuab ikkagi pikemat aega. Kahtlemata, kui sellise nurga alt kõnelda, siis kui täna väiksemad liigad mängivad Premium liigas 40 000 - 50 000 eelarvega ja läbi jalgpalliliidu tagatud mehhanismide see automaatselt kolme-neljakordistub, siis automaatselt nii see peabki toimima.
"Kui täna tulla Maardu juurde tagasi... neil oli väikeklubide mõistes selline eelarve koos, millega nad oleksid saanud... neil oli suurem eelarve koos kui Viljandil või Pärnul, aga nende kultuurikontekstist pärinev ambitsioon on lihtsalt teistsugune. Venekeelne meeskond tahab mängida tippjalgpallis pisut teistel tingimustel kui Eesti klubid on nõus seda tegema või tahavad seda teha või kuidas nemad näevad on klubi arengut, on erinev."
Toimetaja: Siim Boikov