VIDEOD | Belfasti lahing ehk kuidas MM-finaalturniir Itaaliata mängiti
Täna peavad Milanos San Siro staadionil jalgpalli MM-valikturniiri Euroopa tsooni teise play-off kohtumise neljakordne maailmameister Itaalia ja Rootsi. Mäng algab Eesti aja järgi kell 21.45.
Itaallased on kohtumise eel kehvemas seisus, sest avamängus Rootsis tuli tunnistada võõrustajate 1:0 paremust. Mängu ainsa värava lõi 61. minutil Jakob Johansson, kui tema kauglöök muutis kaitsjatest suunda ja lendas Gianluigi Buffoni seljataha.
Nii on itaallased sattunud 90 minuti kaugusele võimalusest MM-finaalturniiri kõrvalt jälgida. See oleks Saapamaa meestele peaaegu midagi täiesti uut, sest ajaloo jooksul on puudutud üksnes kahelt finaalturniirilt: 1930. aastal peetud esimesel turniiril ei osaletudki ja 1958. aastal turniirile ei kvalifitseeritud. Toonane finaalturniir peeti muide... Rootsis.
Valikturniiri mängiti eelneval aastal. Euroopas olid võistkonnad jagatud kolmeliikmelistesse gruppidesse ning itaallased sattusid kokku Portugali ja Põhja-Iirimaaga.
Itaalia oli sel hetkel juba kahekordne maailmameister, kuid pärast Teist maailmasõda polnud nad alagrupifaasist edasi jõudnud. Valikturniiriga polnud aga meeskond seni piirdunud ja nii alustati ka seekord kodus 1:0 võiduga Põhja-Iirimaa üle.
Mai lõpus sõideti külla Portugalile, kes oli mõlemad mängud põhja-iirlastega juba pidanud: kodus 1:1 viik ja võõrsil kindel 0:3 kaotus. Itaallaste kurvastuseks noppis Portugal aga just Lissabonis peetud mängus oma valikturniiri ainsa võidu ja seda seisuga 3:0.
Itaalia jaoks ei olnud siiski midagi katki, sest ees ootasid veel üks mäng Põhja-Iirimaaga ja lõpetuseks jõulude-eelne kodumatš sellesama Portugaliga. Neist esimene oli planeeritud 4. detsembrile, aga oh häda - Londoni tihe udu ei lasknud ungarlasest kohtunikku Istvan Zolti õigeks ajaks staadionile ja kuna itaallased kohtuniku vahetamisega ei nõustunud, siis tuli MM-valikmäng edasi lükata.
Mänguta 50 000 pealtvaatajat siiski ei jäänud, sest otsustati pidada tavaline maavõistlus, mis lõppes 2:2. Ametliku valikmängu edasilükkumisest ärritunud publik ei austanud külaliste hümni ning tribüünidelt õhkunud vaenulikkus avaldus ka mängupildis, kus itaallased asusid toorutsema. Paremkaitsja Giuseppe Chiapella tegi jõhkra vea põhja-iirlaste kaptenile Danny Blanchflowerile ja tavaliselt kultuurselt mänginud Juan Schiaffino lõi brutaalselt Wilbur Cushi. Viimases olukorras sekkus ka külma pea säilitanud Blanchflower, kes püüdis mängu rahustada.
Publiku ajasid aga need vahejuhtumid veelgi enam marru. Pealtvaatajaskond tungis kohtumise lõppes väljakule ja "sõprusmatšiks" tituleeritud kohtumine teenis hiljem hüüdnime "Belfasti lahing". Segadustes teenis hiljem kõvasti tunnustust just kapten Blanchflower, kes andis oma võistkonnakaaslastele korralduse rünnaku ohvriks sattunud Itaalia mängijad platsilt ära eskortida. Politsei sai samal ajal tegeleda pealtvaatajate ohjeldamisega.
Pisut enam kui kuu aega hiljem ehk 15. jaanuaril 1958 õnnestus siiski ka päris MM-valikmäng ära pidada. Itaalia oli eelnevalt Portugalilt 3:0 võiduga revanši teeninud ning Belfastist vajati nüüd vaid viiki. Läks aga teisiti - Põhja-Iirimaa asus seekord pärale jõdunud Zsolti juhtimisel kulgenud mängus juba pooltunni möödudes 2:0 juhtima ja kuigi külalistel õnnestus 56. minutil üks värav tagasi lüüa, tähendas võit Põhja-Iirimaale kohta finaalturniiril ja itaallastele kojujäämist.
Sõjajärgsetel aastatel pigem tagasihoidlikult esinenud Itaalia koondis jõudis küll järgnevatele MM-finaalturniiridele, aga tõeliselt tõusti tuhast alles 1968. aasta koduse EM-iga, mis õnnestus esimest ja seni viimast korda võita. Kaks aastat hiljem pääseti enam kui 30-aastase pausi järel ka MM-finaalturniiri alagrupist edasi ning alles esikohamängus tuli tunnistada Pelega mehitatud Brasiilia paremust.
Toimetaja: Siim Boikov