USA õpetlased panevad kokku filmi Georg Hackenschmidtist
Suvel möödus 140 aastat ühe läbi aegade kõige kuulsama Eestist sirgunud sportlase, Georg Hackenschmidti sünnist. Viimastel nädalatel on aset leidnud huvitavad arengud, mis Eesti spordi suurkuju mälestuse säilitamisega otseselt seotud.
Hackenschmidt tuli 1901. aastal maadluse elukutseliste maailmameistriks ning võitis MM-medaleid ka tõstmises, milles püstitas lisaks mitu maailmarekordit. Sportliku poole kõrval on vähemalt sama oluline Hackenschmidti ühiskondlik roll. Ta oli hea kirjamees ning avaldas eluajal kümmekond teost, kus käsitles muuhulgas sporditeooriat ja -filosoofiat. Suure osa oma elust veetis Hackenschmidt Eestist eemal, mistõttu pole ta eestlastele ehk sama hästi tuntud kui Georg Lurich.
Nüüd on aga Tartus astutud tõsiseid samme Hackenschmidti ausamba rajamiseks. Ameerika Ühendriikide õpetlased Terry ja Janice Todd panevad spordilegendist kokku filmi, mis peaks valmima tuleva aasta kevadel. Raho Langsepp, kes mõlema ettevõtmisega lähedalt seotud, räägib Hackenschmidti mälestuse jäädvustamisest.
"Oleks ju väga ilus, kui Tartus tõepoolest see mõte talle ausammas luua teoks saab," lausus Langsepp Vikerraadiole. "Oleme selles suunas väga olulise sammu astunud. Läbi on viidud konkurss ja linnavalitsus on tegelikult selle kavandi heaks kiitnud. Praegu kogumegi selle jaoks toetust."
"Mis puudutab seda filmi, siis see on samuti ajalooline, sest tegemist on esimese filmiga Georg Hackenschmidtist minu teada üldse. Seda korraldavad kaks USA Texase ülikooli juures töötavat professorit - Terry ja Janice Todd -, kel on samuti ülikooli juures iseseisev raskusejõustiku keskus ja muuseum, kuhu läks ka oluline osa Georg Hackenschmidt arhiivist pärast tema abikaasa surma. See on nende initsiatiiv - luua väike sari raskejõustiku kuulsustest läbi aegade," sõnas Langsepp, kelle sõnul võiks film valmida kevadel. "Ootan ise ka seda suure huviga."
Kui nad olid Eestis ja suhtlesid teie ja spordimuuseumiga, siis mis neid kõige rohkem huvitas? Mis olid need lood, mida nad tahtsid kuulata ja kohad, mida külastada? "Neid huvitas kõik, mis on huvitatud Hackenschmidtiga konkreetselt ja loomulikult tundsid nad huvi Eesti raskejõustikuajaloo vastu laiemalt ka. Et seda tausta täpsemalt dokumenteerida. Aga mis puudutab konkreetselt Hackenschmidtiga seotud paikadesse, siis kahjuks pidime alustama seda käiku linnamuuseumist. Saame näidata ainult pilte ja ka neid on väga vähe."
"Hiljem olid Georg Hackenschmidti pere eluruumid Estonia villavabrikus. See asus sama koha peal, kuhu tuleb talle mälestusmärk. Väga ilus, et on võimalik paigutada täpselt samasse kohta, kus ta reaalselt Tartus elas. Ka villavabrikust on ainult paar fotot," jätkas Langsepp.
"Loomulikult huvitasid neid väga ka inimesed, kel on olnud Hackenschmidtiga konktakte. On üksainus inimene, kel on olnud Hackenschmidtiga reaalne kontakt - see on Olaf Langsepp -, kes oli temaga vähemalt kümme aastat kirjavahetuses. Aga neid huvitas ka väga loomulikult kohata inimesi, kelle jaoks Hackenschmidt on olnud eeskujuks ning ühel või teisel kujul tema pärandit tähtsustavad. Väga meeldiv, et ka noored Eesti tippsportlased nagu Gerd Kanter on tõstnud Hackenschmidt esile ühe oma eeskujuga Lurichi ja Abergi kõrval."
Kõigest hoolimata on Hackenschmidti tõsisemalt uuritud väga vähe. Ainus monograafia on koostatud Olaf Langseppa poolt ning teose väljaandmisest möödub peagi pool sajandit. Samas oli Hackenschmidt maailma mastaabis kuulsamgi spordimees kui teised omaaegsed raskejõustikutipud Georg Lurich ja Aleksander Aberg.
"Siin ei ole mingit küsimust. Maailmas oli ta kindlasti kõige rohkem tuntud," lausus Raho Langsepp. "Meie teame Lurichit võib-olla kõige paremini ja loomulikult on ka Aberg olnud väga suurepäraste tulemustega, kuid oma hiilgeajal Hackenschmidt oli täiesti võitmatu. Isegi praegu on väga meeldiv lugeda mujalt maailmast praegu loodud Facebooki lehele jäetud kommentaare... on inimesi, kelle jaoks ta on atleet number üks läbi aegade."
Toimetaja: Siim Boikov