Lauatenniseliidu juht: ala arenguks Eestis võiks appi tulla Audentes ({{commentsTotal}})

Lauatennis on spordiala, mille traditsioonid on Eestis üksjagu pikad ja tugevad. Spordiregistri andmete järgi leidub meil praegu umbes 2000 lauatennisemängijat, kuid alaga tegelejaid on usutavasti tunduvalt rohkem. Ent millist positsiooni hoiab lauatennis tänases Eesti spordis?

Jooksvas maailma edetabelis kuuluvad nii Eesti parim nais- kui ka meesmängija neljandasse sajasse. Kodustel meistrivõistlustel on viimastel aastatel domineerinud Airi Avameri ja Aleksandr Smirnov. Kui palju on Eestis tulemusele orienteeritud lauatennise mängijaid? Eesti Lauatenniseliidu juhatuse esimees Marko Männik tõdeb, et paljuski on see definitsiooni küsimus.

"Selliseid mängijaid on meil täna võib-olla üks," sõnas Männik Vikerraadiole. "Aleksandr Lušin mängib Saksamaal erinevates klubides, teda võiksime pidada mängijaks, kes teeb trenni iga päev ja võistleb vastava klubi eest. Selliseid mängijaid on meil veel, kes Saksamaal mängimas käivad, aga nemad lendavad kohale klubi esindama, kui võistluspäev käes on."

"Peamine mure on lauatennise puhul siiski spetsialiseerunud saalide vähesus," tõdes Männik. "Võib öelda, et ainus asub Narvas, kuhu mahub korraga vast 16 lauda. Tallinnas on kõige suurem kuue lauaga koht, arvestades Tallinna suurust, on see vägagi ülerahvastatud."

Alaga seotud inimesed rõhutavad, et sarnaselt teiste spordialadega on lauatennises eriti keeruline üleminek noorteklassist täiskasvanute hulka. Männiku hinnangul on head treenerid Eestis olemas, kuid alustada võiks noorte lauatennisistide kaasamisest Audentese spordigümnaasiumisse.

"Paljud koondislased elavad üle Eesti laiali, ei ole had lahendust, kuidas nad kokku tuua ja mängima panna." on Männik nõutu. "Audentes, kus mitmete spordialade tipud harjutavad ja arenevad, on üks suurimaid spordikoole Eestis, aga lauatennis ei kuulu toetatavate spordialade hulka. Ma usun, et treenerite kogemuse taha see ei jääks. Me mängime maailma taset arvesse võttes umbes esimese veerandi sisse. Rahvusvahelisse tenniseliitu kuulub 226 riiki, mis on liikmete koguarvult maailma suurim assotsiatsioon, meie kohad MM-idelt on 50 kandis."

Peep Parmakson, kes on Tartu lauatenniseelu edendanud praeguseks pea kümme aastat, hindab Eesti lauatennise oluliseks kitsaskohaks heade sparringupartnerite puudust. "Meil ei ole süsteemi, mis tekitaks lauatennise mõistes Kanepeid ja Kontaveite," tõdes Parmakson. "Rahvusvahelised sidemed, kogemus, treeninglaagrid - klubidel ei ole selliseid rahasid, neil ei ole selliseid võimalusi. Tennis, võrkpall, jalgpall, suusatamine - siin on Eestis alaliidu rahad. Lauatennise juures maksavad osalejad osavõtutasu, see jagatakse auhinnarahadeks. Sponsoridki on tulnud vaid isiklike tutvuste põhjal."

Toimetaja: Anders Nõmm



Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

kaia kanepi elulooraamat
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: