Teenekas spordiarst: treenerid alahindavad kaitsereflekside tähtsust
Vikerraadio spordisaates "Spordipühapäev" jagas oma kogemusi teenekas spordiarst, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Toomas Karu, keda võib pidada Eesti spordimeditsiini üheks pioneeriks.
"On oluline, et treeningul oleks õpetatud kasutama kaitsereflekse," rääkis Karu vigastuste vältimise põhireeglitest. "Treenerid alahindavad seda ja selle tagajärjena võib iga päev lugeda, kuidas meie eliitvõrkpallurid saavad mõne rumala vigastuse ja peavad kuude kaupa platsi kõrval istuma. Seletan täpsemalt - tüüpvigastus on võrkpallis näiteks see, kui kaks meest hüppavad blokki ja maanduvad, aga üks maandub natuke viltu teise mehe jala peale. Tulemus on see, et ta väänab hüppeliigese välja."
"Tegelikult peaks tal olema kaitserefleks - kui ta tunneb, et selle jala all on ebatasasus, peaks jalg kohe lõdvestuma ja teine jalg võtma koormuse enda peale. Seda on võimalik õppida ja õpetada ning selliste kaitsereflekside tekkimine on kõige tähtsam."
Ühtlasi rääkis Karu, kuidas peaks arst võistlusteks ette valmistuma ning mida endaga kindlasti kaasa võtma. "Spordiarst ei saa minna võistlustele, kui tal ei ole külmaspreid," tõdes Karu. "Seda lastakse iga põrutuse kohale ja valureaktsioon väheneb, sest valuretseptorid toimivad teatavas temperatuurivahemikus. Sellega saab silmapilkselt abi anda."
Kui palju on teil arstina ette tulnud olukordi, kus sportlased varjavad teie eest seda, et nendega on midagi kehvasti? "See kuulub sportlase eneseanalüüsi ja -hinnangu rubriiki. Ega sportlasel ei ole ka väga lihtne aru saada, kas jalg peab vastu või ei pea. Tema sisetunne peab seda ütlema. Kui tal ei ole väga palju kaalul, peab ta treeneriga arutama, aga seda, millega see lõppeb, on võimatu sajaprotsendiliselt ette näha."
Toimetaja: Anders Nõmm