Martin Reim Rahvuste liigast: halle juukseid tuleb juurde
Sellel nädalal lõppesid jalgpalli valikmängud ja lisaks maailmameistrivõistlustele koha lunastanud meeskondadele said lõplikult paika järgmisest aastast käivituva uue turniiri, Rahvuste liiga tugevusgrupid.
55 UEFA liikmesriigi koondist jagati 11. oktoobril koefitsientide järgi nelja tugevusgruppi.
Kahes tugevamas, A- ja B-divisjonis on neli kolmeliikmelist alagruppi. A-divisjoni kuuluvad muuhulgas Saksamaa, Inglismaa ja Hispaania, B-liigasse aga näiteks Venemaa, Rootsi ja Ukraina. C-divisjonis, kuhu kuulub ka Eesti - aga ka näiteks Kreeka, Soome ja Leedu - on üks kolmeliikmeline ja kolm neljaliikmelist alagruppi ning kõige nõrgemas, D-liigas neli neljaliikmelist alagruppi. Alagruppide loosimine toimub järgmise aasta jaanuaris.
Alagrupis mängivad kõik meeskonnad teineteisega kaks korda, kodus ja võõrsil, kuuel mängupäeval järgmisel aastal - kaks mängu nii septembris, oktoobris, kui ka novembris.
Iga liiga neli võitjat tõusevad järgmiseks Rahvuste liiga turniiriks kõrgemasse liigasse. Neli kaotajat langevad madalamasse liigasse. A-liiga neli võitjat kohtuvad omavahel finaalturniiril 2019. aasta juunis, kus peetakse kaks poolfinaali, mille kaotajad peavad pronksimängu ja võitjad finaalkohtumise, kus selgub Rahvuste liiga võitja.
Iga liiga alagruppide võitjad saavad ühtlasi lisavõimaluse pääseda EM-finaalturniirile. 2020. aastal osaleb EM-il 24 meeskonda, kellest 20 jõuab sinna läbi valikmängude, mida on kokku 10 - kaks märtsis, juunis, septembris, oktoobris ja novembris. Kokku on kümme alagruppi, millest kaks parimat pääsevad otse EM-ile.
Ülejäänud 4 EM-i pääset selguvad Rahvuste liiga alagruppide võitjate seast play-off turniiril märtsis 2020.
Iga nelja liiga neli parimat meeskonda mängivad omavahel poolfinaalides, mille võitjad omakorda seejärel finaalis. Kõik 4 liigavõitjat saavad koha EM-ile.
Tänu korralikele tulemustele lõppenud valiksarjas, jõudis Eesti tugevuselt kolmandasse liigasse, mis tähendab, et meie vastaste seas on nii mõnigi kõva pähkel nagu näiteks Ungari, Sloveenia ja Kreeka.
"Meie eesmärk on saada paremaks ja mängida paremate võistkondadega, et ise ka tugevamaks saada," sõnas Reim ETV spordiuudistele.
Uus turniir tähendab Eestile ka seda, et tavapäraseid sõprusmänge jääb kalendrisse väga vähe - igas mängus on punktid kaalul. Kui raskeks see meie koondise elu muudab?
"Halle juukseid tuleb juurde. Ega ma ei saa öelda, et sõprusmängud oleks pingevabad ja seal mitte midagi kaalul pole. Iga A-koondise mäng on suure tähelepanu all ja ma arvan, et see on hea. Mida paremini meeskond mängima hakkab, seda suurem tähelepanu on ja suuremad ootused. Kui me tahame ise kõrgemasse seltskonda tõusta, siis me peame olema ka selleks valmis," lisas koondise peatreener.
Reimi sõnul ei maksa oodata, et läbi Rahvuste liiga EM-ile jõudmine oleks väga lihtne. Rahvuste Liiga alagrupid loositakse jaanuaris.
Toimetaja: Siim Semiskar