Staadionimaratoni stardikohad võivad otsa saada juba sel aastal ({{commentsTotal}})

Staadionimaraton
Staadionimaraton Autor/allikas: Margit Ahu

Tuleval aasta juulikuus Narvas toimuvale 5. Ida-Virumaa staadionimaratonile on esimeste päevadega kahele distantsile broneeritud neljandik saada olevatest kohtadest. Eelmistel aastatel korralduse eest kiidusõnu pälvinud võistlusel on seekord paljude jaoks tõmbenumbriks asjaolu, et tegu on esmakordselt Narvas toimuva maratoniga.

Kokku on 3. ja 4. juulil Narva Kreenholmi staadionil kavas oleval üritusel võimalik ööpäevaga joosta kolm maratoni või poolmaratoni. Selleks, et jooksjad tunneksid end võimalikult mugavalt lastakse ühte starti maksimaalselt nelikümmend jooksjat.

„Kolme jooksu ongi vaja selleks, et mahutada rajale kõik huvilised, kes tahaksid staadionil maratoni joosta. Kuna meie üheks sihtgrupis on ultrajooksjad, siis mitmedki neist on sobitanud oma graafikusse staadionimaratoni kui hea treeningvõistluse, kus mõnusas õhkkonnas saab kilometraaži koguda,” sõnas jooksu peakorraldaja Aet Kiisla pressiteate vahendusel.

Kui eelmistel aastatel on Ida-Virumaa staadionimaraton toimunud Iisakus, siis järgmisel aastal on see esmakordselt kavas Narvas. „Staadionimaratoni korraldamise üks mõtetest oligi see, et anda märku sellest, et Ida-Virumaa on ainus Eesti maakond, kus puudub kaasaegne täismõõtmetega kergejõustikustaadion. Võistluse korraldamisega tahtsid kergejõustikuentusiastid näidata, et hoolimata kehvadest tingimustest suudetakse korraldada eeskujulik võistlus ning jooks ongi saanud endale hellitusnime gurmeejooks. Üks staadionimaratoni Narva toomise argumendiks oli mõistagi seegi, et seni pole piirilinnas maratonijooksus võistelda saanud,” sõnas alates 2017. aastast võistlust eest vedav Aet Kiisla.

Esimesena täitus 40-st kohast 11 jooksuprogrammi ühel atraktiivsemal distantsil, öömaratonil, kus järgmisel aastal antakse start 15 minutit enne keskööd. Kümme kohta on broneeritud ka 3. juuli kell 17 startival õhtumaratonil. 4. juulil kell 10 on otsustanud seni startida seitse jooksjat.

„Praeguse registreerimisaktiivse juures tundub, et vähemalt öömaratoni vabad kohad võivad täituda juba sel aastal ning seejärel saavad jooksjad seal osaleda vaid juhul, kui keegi peaks mingil põhjusel oma kohast loobuma,” ütles Aet Kiisla, kes ka ise on kahel aastal staadionil maratoni jooksnud.

Senise nelja aastaga on vähemalt korra staadionil maratoni läbinud (ehk jooksnud 105 400-meetri pikkust ringi ja lisaks veel 195 meetrit) 85 jooksjat. Lisaks eestlastele on võistlustel osalenud Venemaa, Läti, Soome ja Valgevene jooksjad. Staadionimaratoni tipptulemused joosti sel aastal, kui meestest sai Margus Luhtoja ajaks 2:49.29 ja naistest läbis Karmen Lepp distantsi ajaga 3:48.20.

Baltimaade ainsal staadionimaratonil on järgmisel aastal kavas ka klassikalised staadionidistantsid 3000, 5000 ja 10 000 meetrit. „Paljud jooksjad palusid, et ürituse raames oleks võimalik joosta ka vähem kui poolmaraton ning neile vastu tulles sobitasime ajakavasse ka kolm lühemat maad. Lisaks on kavas laste ja noortejooksud, kus distantsid sajast meetrist kuni 1,5 kilomeetrini,” ütles jooksu peakorraldaja Aet Kiisla.

Toimetaja: Siim Semiskar



Doncic viskas Euroliiga avaringis karjääri tippmargi, tiitlikaitsja kaotas

Kontaveit langes avaringis konkurentsist ka Austrias

epeevehklejate pressikonverents
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: