Sillamäe ultrajooksul püstitati Eesti naiste tipptulemus ({{commentsTotal}})

Julia Bulina
Julia Bulina Autor/allikas: Anna Markova

Esmakordselt toimunud Sillamäe ultrajooksul püstitas Sillamäe Kalevi esindaja Julia Bulina Eesti rekordiks 69,138 kilomeetrit.

Tegu oli novembrikuus 29-aastaseks saava sportlase esimese ultrajooksuga. Eelmisel hooajal vigastusega kimpus olnud Bulina on tulnud ka 2011. aastal 12 kilomeetri murdmaajooksus Eesti meistriks.

Meestest oli parim tartlane Sander Hannus, kes tulemusega 75,760 kilomeetrit tõusis Eesti meeste kõigi aegade edetabelis teisele kohale. 70 kilomeetri piiri ületasid ja suutsid parimat naist edestada ka kohtlajärvelane German Terehhov (74,244 km) ja pealinlane Aleksander Toots (70,117 km).

Üldjärjestuses neljandana lõpetanud Bulina järel oli naistest teine Venemaa esindaja Tatjana Sviridova (68,043 km) ja kolmas Kattri Reinula (66,524 km) Paikuselt. Lisaks Bulinale ja Reinulale ületas 2012. aastast Heleen Vennikase nimel püsinud senise Eesti tipptulemuse (63,760 km) neljanda koha saanud tartlane Karmen Lepp (63,960 km).

Eesti liikumisnädala raames laupäeval Sillamäel toimunud jooksuüritusel jagati medaleid ka maratonis, kus kiireimad olid Allan-Peeter Jaaska (3:08.18) ja Tiina Tartes (3:47.54).

Nii maratoni kui ka 6 tunni jooksu kolm kiiremat said auhinnaks haruldast metalli noobiumi.

Lisaks põhijooksudele olid Sillamäe terviserajal toimunud võistlusel kavas ka laste-, noorte- ja rahvajooks.

Järgmise aasta sügisel on samal rajal plaanis pidada 24 tunni jooks. „Tänane võistlus oli ööpäevase jooksu prooviürituseks ning saime paljude positiivsete üllatuste osaliseks. Seda enam, et üks asi on paberil plaani teha, teine asi ikka praktikas järgi proovida,” ütles jooksu korraldajana oma esimesel ultrajooksul korraldamise kõrvalt kuue tunniga 49,528 km läbinud Aet Kiisla.

Toimetaja: Ivo Dobkevitsch



Karel Tammjärv üllatas Davosi vabatehnikasõidus 13. kohaga

Karel Tammjärv 13. kohast: see on uus tase

tõstmise mm
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: