Kanter: topeltkarjääri kava pole veel lapsekingadeski ({{commentsTotal}})

Euroopa spordijuhid olid sel nädalal Tartus ja rahvusvahelisel konverentsil esile tõstetud teemade abil peaks paranema seis eelkõige üliõpilasspordis ja üldine liikumisaktiivsus.

Kui juulis Tallinnas toimunud Eesti eesistumise spordikonverentsil keskenduti üheksa miljoni Euroopa treeneri abistamisele, siis nüüd Tartus peetud konverentsil jagati mõtteid, kuidas arendada sportlaste topeltkarjääri hariduses ja mida teha üldisele liikumisaktiivsuse tõstmiseks. Tippude seas on üle Euroopa kuumaks teemaks treeningute ja õpingute ühendamine, et elu pärast sporti kulgeks valutult. Et tippsportlane saaks tõelise hariduse mitte ülikoolidiplomi medalite eest.

"Viimasel täitevkomitee istungil kinnitasime topeltkarjääri kava, mida nüüd võiks hakata arendama," ütles olümpiavõitja Gerd Kanter ETV spordisaatele. "Selles valdkonnas pole me veel lapsekingadeski. Nii mõnigi kord meie enda komisjoni liikmed tunnevad enda seotust antud probleemiga. Võtame või iluuisutamise, kus sportlaskarjää lõppeb küllaltki vara ära ja kui lõigata need inimesed aktiivsest õppimisest välja, siis vanuses 25 eluaastat pole neil haridust või töökogemust."

Valus teema nii Eestis kui kogu Euroopas on noorte väheme liikumisaktiivsus. 47 Euroopa riigis tehtud küsitlusuuring näitas, et koguni 80 protsenti 11-15 aastastest koolinoortest ei liigu piisavalt ja Eesti on selles tabelis üsna lõpus.

"See oli küsitlusuuring, mille siin esitlesime," lausus Tartu Ülikooli liikumislabori juht Merike Kull. "Meie omad uuringud, kus kasutame liikumisandureid, ütleb seda, et 7-13 aastastest õpilastest liigub piisavalt alla 25 protsendi."

Korra või kaks nädalas käib trennis pea iga teine Eesti õpilane, kuid see ei taga veel piisavat koormust. Hea oleks kui iga päev noored vähemalt tunni tõhusamalt liiguks. Üldhariduskoolides õpib Eestis üle 147 000 noore. Seega tööpõld uute nippide rakendamiseks, et noored rohkem liiguks, on lai.

"Eelmisel aastal alustasime koostöös sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumiga pilootprojekti "Liikuma kutsuv kool" ning oleme sinna esialgu kaasanud kümme kooli üle Eesti. Kaasatud on nii Tallinna suuured koolid, kui ka pisikesed maakoolid, et saada võdimalikult palju erinevaid kogemusi, et mida saaks teha selleks, et lapsed rohkem liiguksid," lausus Kull. "Oleme keskendunud nii ainetundide istuva aja vähendamisele, kui ka aktiivsetele vahetundidele ning sellele, et lapsed saaksid tulla kooli rohkem aktiivsemal viisil, kas jalg- või tõukeratastega."

200 000 euro ringis maksma läinud kahe kõrgeklassilise eesistusmise spordikonverentsiga koguti kokku parimad prakitikad ja idee ning novembris võetakse Euroopa Nõukogus vastu järeldused, mille põhjal viiakse siis igas liikmesriigis vastavat spordipoliitikat edasi.

"Liikmesriigid kujundavad oma seisukohad novembriks, mille järel Euroopa Liidu Nõukogu võtab järeldused vastu," kommenteeris kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.koguneb novembri lõpus ja seal siis võetakse need järeldused vastu.

Uued mõtted ei jää vaid konverenstikavade vahele, sest juba oktoobri alguses toimub ROK-iga koostöös Tallinnas meie tippsportlastele koolitus edukast topelkarjääri planeerimisest.

Toimetaja: Ivo Dobkevitsch



Karel Tammjärv üllatas Davosi vabatehnikasõidus 13. kohaga

Karel Tammjärv 13. kohast: see on uus tase

Gerd Kanter

Gerd Kanter Venemaa eemalejätmisest: igal juhul õige otsus!

Kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter on seda meelt, et Venemaa koondise eemalejätmine PyeongChangi olümpiamängudelt oli õige otsus. Tema sõnul on lootust, et pärast selliseid suuremaid raputusi hakkab taastuma ka usk puhtasse sporti ning dopinguvabadest kangelastest hakatakse ka rohkem rääkima.

Tavalised venelased peavad ROK-i otsust poliitikaks

Riigiduuma: ROK-i otsus rikub Venemaa sportlaste õigusi

Vitali Mutko: Moskva toetab olümpial võistelda soovivaid sportlasi

Ametlik: Venemaa sportlased saavad olümpial võistelda vaid neutraalsetena

tõstmise mm
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: