Korvpallitreener: Eesti noorte kehalised võimed on drastiliselt halvenenud
Eelmisel pühapäeval üllatas vaid paari miljoni elanikuga Sloveenia korvpallikoondis spordihuvilisi, võites Euroopa meistritiitli. Eesti pallimängude võistkondadest on viimastel aastatel rahvus-vaheliselt edukas olnud vaid võrkpallikoondis. Karl Mihkel Eller uuris, miks Eesti suuremad pallimängualad pole rahvusvahelisel tasemel läbi löönud.
Viimastel aastatel on Eestiga võrreldavad väikeriikid üllatanud maailma ja täitnud oma fännide unistusi. Kes ei mäletaks vaid nädala eest vana maailma parimaks korvpallivõistkonnaks tõusnud Sloveenia südikat mängu või üleöö maailma jalgapaalifännide südamed võitnud Islandi jalgpallikoondist.
Eesti jalgpallikoondis on heal päeval võimaline suurkoondisi võitma, nii arvab endine koondislane Joel Lindpere. Jalgpallikoondise kõige eredam tulemus pärineb 2011. aastast, kui esmakordselt pääseti EM-valiksarjas play-off mängudele.
"Suurturniiridele pääsemine väga reaalne pole, aga unistama ja lootma peab," ütles Lindpere ETV-le. "Kui sul on head mängijad, kelle peale sa saad ehitada ja midagi luua, siis pole väga palju õnne vaja. Kui sul on A-koondises viisteist meest, kes mängivad välismaal korralikes liigades, neil on hea treenituse tase ja nad saavad mingil määral mängida, mitte ei ole vaid pingipoisid, siis on treeneritel, liidul ja rahval vaadata ka midagi muud ja treeneritel on lihtsam kõike üles ehitada."
Lindpere lisas, et sellised mängijad peavad tekkima ning see on klubide ning Eesti jalgpallisüsteemi suur küsimärk.
Jalgpalli mängitakse vabas õhus, kuid talvel on selle harrastamine Eestis raske, sest jalgpalliringkondade hinnangul napib korralike sisehalle. Näiteks Islandil on aastaläbi avatud muruväljakuga halle kümnetes kordades rohkem kui Eestis.
"Tallinna ja Eesti lapsi, kes talvel teevad veel puusaalides ja -koolides trenni, siis tegelikult on see ajaraiskamine," tõdes Lindpere. "Paljud Euroopa riigid harjutavad aasta läbi muru peal."
Korvpallitreeneri Indrek Reinboki hinnangul liiguvad koolinoored ääretult vähe. Sellest tuleneb aga probleem, et napib heas füüsilises vormis noormängijaid. "Sloveenias on haridus- ja spordiministeerium omavahel ühendatud ja seal käib väga korralik spordi alghariduse andmine koolitasandil," sõnas Reinbok. "Meil on koolis vastupidiselt suund võetud sellele, et kehaline kasvatus muutub aina marginaalsemaks ja kuna ma olen ise õpetaja olnud, siis see pilt, mis on minu õpetaja aja jooksul olnud, on muutunud päris drastiliselt kehaliste võimete taandumise suunas."
Kui Eesti korvpalli helgemad hetked jäävad 90-ndatesse, siis võrkpallikoondis sõidab praegu laineharjal. Viimasest viiest EM-ist on pääsetud neljale ja parimaks on seni jäänud 11. koht. Endine koondise peatreener Laimons Raudsepp näeb ruumi veelgi kõrgemale tõusta.
"Kui me vaatame ka teiste väikeriikide võrk- või korvpallivõistkondade edulugude peale, siis me näeme samasuguseid ilminguid," lahkas Raudsepp. "Üks-kaks mängijat on väga tugevad, keda toetavad statistid. Eesti võrkpallil on kõik need kaardid olemas, need tuleb õiges järjekorras lauale lüüa ja lõpuks siis ässaga virutada. Kindlasti ei tohi olla rahulolu ja ei tohi olla selline, et nüüd oleme kõik teinud. Selline eestlasele iseloomulik töö tegemine see peab jätkuma ja sealtkaudu tulevadki need tähed."
Toimetaja: Ivo Dobkevitsch