Gerd Kanter tähtsustab haridust: majandus on sportlasele väga oluline ({{commentsTotal}})

{{1506011640000 | amCalendar}}

Täna ja homme toimub Tartus Eesti Euroopa Liidu eesistumise spordikonverentsm, mis keskendub sportlase topeltkarjäärile spordis ja hariduses.

Konverentsis osales ettekandega ka Eesti olümpiakomitee sportlaskomisjoni esimees Gerd Kanter teemal "Sportlane ja haridus". Lisaks lõi ta kaasa paneeldiskussioonis teemal "Miks ühiskond vajab haritud sportlasi?".

Sa tõid täna sel konverentsil ilusa näite, et keskkooli ajal unistasid suureks ärimeheks saamisest. Oled pensionil ja pikutad Miamis. Räägi see lugu lahti.

Mulle meenub üks selline huvitav koolikirjand kuskilt seitsmendast klassist, kus teemaks oli see, et tuli kirjeldada oma tulevikulist sündmust ja minu valik langes minu 70. juubelile, mis leidis aset Miamis ja kus väitsin, et olen väga edukas ärimees, kes kutsub oma perekonna külla ja kõik saabuvad minu eralennukiga. See tundus väga suur ambitsioon ja täitsa päris naljakas on meenutada.

Aga majandus sulle meeldis? Majandust sa õppisid ja saad seda ka praegu sportlasena kasutada.

Ma arvan, et majandus on väga universaalne teadus, mis on tegelikult sportlasele väga-väga oluline. Olgu siis isikliku eelarve koostamine, oma tiimiga arveldamine ja arvestamine. Ja kas või see, et seoses spordiga on alati võimalik teatud reservid koguda ja kuidas neid reserve investeerida. Meil on väga palju negatiivseid lugusid ookeani tagant, kus statistika näitab, et väga paljud edukad Ameerika profiliigade sportlased kolm-neli aastat pärast karjääri lõppu lõpetavad pankrotis. Selge see, et alati on olemas nõustajad, kes annavad head nõu, aga vahel tuleb seda nõu ka kahtluse alla seada ja selleks peavad olema endal teadmised, kui palju raha võib üldse kasvada.

Sa oled Eesti olümpiakomitee sportlaskomisjoni juht. Mida sportlased ootavad, kuidas ühendada karjääri ja õpinguid? Mida saad soovitada ja mida otseselt teha saate?

Tegelikult erinevad uuringud näitavad seda, et noortel on päris suur ebakindlus oma karjääri hakul. Mida siis teha? Kui keskkool on lõppemas - olgu see siis Audenteses või kuskil mujal -, siis milline see valik peaks olema? Kas tippspordi valik on üldse kindel valik? Siin ma kindlasti julgustan, et ei tasu kogu vara ühele kaardile panna. Tuleks hajutada ja hea haridus on väga hea kindlustuspoliis. Kuna me spordis kunagi ei tea, milliseks meie karjäär kujuneb - see võib lõppeda väga lihtsalt ühe rumala vigastusega, see võib lõppeda tänu sellele, et meie ootused tulemustele on liiga kõrged ja meie tase ei küündi sellele tasemele, kuhu tahaksime jõuda. Aga kui oleme jätnud haridustee katki, siis sealt on päris keeruline tavaellu sukelduda. Kui meil on kas mõni kutseharidus või ülikoolidiplom taskus ja läheme tööintervjuule, siis meil on lisaks sellele, et meil on sportlaskogemus, ka näidata ette, et oleme midagi õppinud ja oskame midagi.

Kas saad kuskilt ülikoolidest ka nõu, toetust või raha, et EOK sportlaskomisjoni juhina midagi rohkemat ellu viia kui seni on tehtud?

Ma tean, et Eesti olümpiakomitee on väga aktiivselt suhelnud erinevate ülikoolide rektoritega. Siin on kõik kinnitanud oma soovi seda protsessi toetada. Selge see, et sportlased ei otsi allahindlusi hindamiskriteeriumites. Pigem on küsimus selles, kuidas koostada selliseid kavasid, mis oleks sportlaste liikumisgraafikuga natuke sobivamad. Selge see, et igal spordialal on oma kindel dünaamika, kus on tiitlivõistlused, kus laagerdamisajad, aga tänu tänapäeva tehnoloogia väga kiirele arengule ei olene see sellest, kus asume. On võimalik koolitükke ja asju teha täiesti maailma teises otsas, olles internetiühenduses. Ma arvan, et meie võimalused õppida ükskõik millal ükskõik kus on 24/7 olemas.

Vaata ka ETV spordisaate lugu:

Toimetaja: Siim Boikov



Anatoli Šmigun ja Kristina Šmigun-Vähi 2006. aastal Torino olümpiavõitjate vastuvõtul.

Šmigun-Vähi sai abi ka inimõiguste kohtust

Rahvusvaheline Olümpiakomitee teatas sel nädalal, et kõik Torino olümpia järeltestid olid puhtad, vabastades sellega kahekordse olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi dopingukahtlustusest. Suusataja isa Anatoli Šmigun avaldas, et abi saamiseks pöörduti ka rahvusvahelisse inimõiguste kohtusse.

Karel Tammjärv üllatas Davosi vabatehnikasõidus 13. kohaga

Karel Tammjärv 13. kohast: see on uus tase

tõstmise mm
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: