Avaveeujumise projektijuht: ujumisoskus avaldub just avavees ({{commentsTotal}})

14. juulil said Ungaris alguse tänavused veealade maailmameistrivõistlused. Rohkem kui kaks nädalat kestvatel võistlustel on eestlaste põhiline huvi seotud mõistagi basseiniujumisega. Esimesed stardid teevad basseiniujujad 23. juulil.

Veealade MM-il on aga erinevaid võistlusalasid palju ning juba on käimas avaveeujumine, kus kaasa tegemas ka Eesti sportlased. Nii naised kui mehed on medaleid jaganud 5 ja 10 kilomeetris ning eestlastest võistlesid neil distantsidel kaasa Merle Liivand ja Frank Johan Ojarand. Lühemal võistlusmaal saavutasid mõlemad 55. koha. 10 kilomeetris oli Ojarand 59., Liivand aga diskvalifitseeriti.

Eesti Ujumisliidu avaveeujumise projektijuhi Kristiina Arusoo on eestlastel veel palju tööd teha. "Võrreldes maailma tippudega on meil pikk tee käia," ütles Arusoo Vikerraadiole. "Meie parimad on välja kasvanud basseinist, kuid maailma tipp on täielikult avaveele keskendunud."

Avaveeujumisega on Eestis järjepidevalt tegeletud. Eesti Ujumisliit koordineeritava seeriavõistluse traditsioon on pikk, tänavu toimub sari 46. korda. Arusoo sõnul püütakse avaveeujumist populariseerida nii noorte ujujate kui ka vanemate harrastajate hulgas. "Avaveeujumine on osa laiemast ujumiskultuurist," tõdes Arusoo. "Kui me räägime ujumisoskusest, siis avaldub see just avavees. Basseinis on hea ujuda 25 meetrit nii, et põhi paistab ja sellega saavad paljud hakkama. Meie eesmärgiks on, et inimesed tunneksid ennast hästi avavees."

Arusoo leiab, et pikemas perspektiivis võiks ujumisõpetuse kooliprogrammis sisalduda ka avavees läbi viidav tund. Võistlusi harrastusega tegelemiseks on aga suvel toimumas palju. "Sel reedel võisteldakse Valgas, laupäeval Tõrvas ja pühapäeval Saadjärvel," loetles Arusoo. "29. juulil toimub aga 24. üle Väikese väina ujumine."

Toimetaja: Ivo Dobkevitsch



Karel Tammjärv üllatas Davosi vabatehnikasõidus 13. kohaga

Karel Tammjärv 13. kohast: see on uus tase

tõstmise mm
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: