Eesti treenereid kimbutavad probleemid on aktuaalsed kogu Euroopas ({{commentsTotal}})

Neljapäeval ja reedel olid Hotelli Meriton konverentsikeskuses koos treenerid, sportlased ja spordijuhid pea 30 riigist. Nimelt toimus Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiskonverents "Treenerite roll ühiskonnas. Lisades väärtust inimeste ellu".

Treenerite rolli tähtsustamine ja sellele avarama pilguga vaatamine on Eesti eesistumisperioodil spordivaldkonnas prioriteetseks teemaks. Mitmete konverentsil esinenute sõnul on selline teemapüstitus hädavajalik, sest varasemalt pole treeneriameti lahtimõtestamisele liiga palju ruumi jäänud.

Eesti spordiavalikkuse võimalustest Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina rääkis Eesti Olümpiakomitee asepresident Tõnu Tõniste.

"Eesti peab tõesti ära kasutama võimaluse, et siia kutsuda ka spordi mõttes hästi paljude Euroopa riikide sporti juhtivaid inimesi. Seesama seminar on hea näide - mitu päeva on siin viibinud suured delegatsioonid inimestega, kes vastutavad nendes riikides spordi eest kõige enam. Paljudele on üllatuseks näiteks see, et Tallinn on olümpialinn. Kui siia juba satutakse, ollakse positiivselt vaimustunud."

"Treenerite roll ei ole Eestis päris sellisel tasemel nagu ta võiks ning ma arvan, et saame seda siin tähtsustada," jätkas Tõniste. "Siin on mitmeid küsimusi - näiteks ei pruugi vanema generatsiooni treenerid tahta ennast täiendada, samuti võivad vanemad ja kogenumad treenerid noortelt talendikamad õpilased endale üle meelitada. Võib-olla oleks hea, kui ambitsioonikas noortreener saaks talendiga koos ühiselt areneda."

Konverentsil selgus, et probleemid, mida Eesti ühiskonnas treeneri ametiga seostatakse, eksisteerivad küllaltki sarnasel kujul üle Euroopa. Treenerite sotsiaalsed garantiid ja laiem tunnustamine vajavad tähelepanu kogu Euroopa Liidus.

Samal ajal nõuab treeneriks olemine ise üha enam dünaamilisust. Paljud esinejad rõhutasid nii oma sõnavõttudes kui ka diskussioonides, et treener peab lähtuma eeskätt sportlasest ja tema vajadusest, mitte ainult teooriast või õpitust. Võtmetähtsusega on ka enesereflektsioon.

"Treeneritel on vaja sportlaste külje all olla või neid moraalselt ja otseselt toetada 24 tundi päevas," kommenteeris samuti EOK asepresidendi ametis olev Jüri Tamm. "Seetõttu oli täna ka päevakorras see, et miks on Eestis vähem naistreenereid - daamidel on rohkem vaja viita aega peredega, seetõttu on neil raskem seda tööd teha. Maailm on muutunud globaalseks, inimesed toimetavad mitte ainult kohalike, vaid globaalsete tuulte kursil. Seda enam ootame, et treenerid suudaksid edasi viia väärtusi, mida sport sisaldab - sõprus, ausa mängu reeglite järgimine, sihikindus, järjepidevus, inimeste tervise eest hoolitsemine."

Kuigi algselt ühe peaesinejana välja kuulutatud Sergei Bubka Tallinnasse tulla ei saanud, võisid konverentsil osalejad siiski kuulata paljusid tuntud treenereid ja spordiuurijaid. Näiteks astus avapäeval üles endine Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Roy Hodgson. 69-aastane Hodgson võlus oma lihtsa ja siira esinemisega paljusid. Konverentsi õnnestumisele aitasid tugevasti kaasa Portugali treeneri ja spordiuurija Sergio Lara-Berciali sisukad esinemised.

Islandit esindas Tallinnas professor Thorolfur Thorlindsson, kelle uurimisvaldkonnaks on spordi sotsioloogia. Võistkonnaalasid põhjalikult uurinud mehelt oli paslik küsida, mis teeb Islandi pallimängukoondistest maailma mõistes väga konkurentsivõimelised meeskonnad?

"Kui võrrelda meid konkurentidena, siis on meie sportlased meeskonnana palju tugevamad kui individuaalselt võetuna," rääkis Thorolfur Thorlindsson. "Ma arvan, et me oleme käsipallis, korvpallis ja jalgpallis hästi teinud seda, et me oleme loonud just head meeskonnad. Teiseks, meil on õnnestunud hästi siduda amatöörspordi elemendid ja professionaalsus. Nii säilib mängurõõm, mis on väga tähtis."

"Spordil on ühiskonnas tohutu potentsiaal. Aga et seda potentsiaali kasutada, peame me asju hästi organiseerima ja läbi viima. Spordi psühholoogilistele ja sotsiaalsetele aspektidele tuleb nii treeneritöös kui organiseerimises veidi rohkem tähelepanu pöörata."

Spordivaldkonna järgmine suurem konverents, mis eesistumise raames Eestis peetakse, toimub septembris Tartus.



Eesti võrkpallikoondis
Eesti võrkpallikoondis sai MM-valikturniiril teise võidu

Eesti võrkpallikoondis sai reedel Belgias, Kortrijkis 2018. aasta maailmameistrivõistluste Euroopa tsooni kolmanda valikringi turniiri teises mängus kindlalt 3:0 (25:22, 25:20, 25:19) jagu Hispaaniast ning on Belgia kõrval teine seni kaotuseta jätkav tiim. 

Uuendatud: 22:39 
Gheorghe CretuGheorghe Cretu
Pahane Cretu: miks eksperdid arvavad, et meie vastased on s***d

Eesti võrkpallikoondis jätkas 2018. aasta MM-i Euroopa tsooni kolmanda valikringi turniiri võidukalt, kui neljapäeval mängiti 3:0 üle Hispaania. Koondise peatreener Gheorghe Cretu oli veidi rahulolematu, et meedia eeldab, et Eesti koondis peaks kõik kohtumised kerge vaevaga võitma.

Anett Kontaveit
Kontaveit kohtub Witthöftiga reedel peaväljaku viimases matšis

Šveitsis, Gstaadis toimuval tenniseturniiril veerandfinaali jõudnud Anett Kontaveit (WTA 32.) peab oma järgmise matši reedel peaväljakul, kus ta kohtub sakslanna Carina Witthöftiga (WTA 66.).

Sandra PerkovicSandra Perkovic
Horvaatia kettaheitja näitas viimase 25 aasta võimsaimat heidet

Horvaatia kettaheitja Sandra Perkovic näitas Šveitsis Bellinzonas peetud võistlusel viimase veerandsajandi pikimat sooritust, saates ketta 71 meetri ja 41 sentimeetri kaugusele.

tennis
Simona Halep - Johanna KontaSimona Halep - Johanna Konta
Wimbledoni populaarseim matš oli üks naiste veerandfinaalidest

Neljapäeval avaldatud statistikanumbrite kohaselt oli tänavuse Wimbledoni tenniseturniiri ülekaalukalt kõige vaadatum mäng naiste üksikmängu veerandfinaal Johanna Konta ja Simona Halepi vahel.