Ilmus raamat "Eesti lipp olümpiarõngaste kohal"
On ilmunud raamat "Eesti lipp olümpiarõngaste kohal", kus raamatu autor Gunnar Paal heidab pilgu Eesti Olümpiakomitee tegevusele ja olümpialiikumisele Eestis läbi aastakümnete.
Raamat annab põhjaliku ja tervikliku ülevaate Eesti Olümpiakomitee taasloomise protsessist ja organisatsiooni arengust kuni tänase päevani.
Riigilipu esitlemine koos viie olümpiarõngaga on olnud läbi aegade tähtis kõikidele olümpiaperekonda kuuluvatele rahvastele. Lipul on sümboli tähendus, lipu järgi tuntakse riiki ja seda olümpiamängudel esindavaid sportlasi. Lippu kantakse avatseremoonial olümpiadelegatsiooni ees ja see heisatakse võitja auks autasustamisel.
Olümpialiikumise sümbol – viis omavahel põimunud olümpiarõngast – sümboliseerib maailmajagude liitu ja kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel. Vähemalt mõni olümpiaembleemi värvidest leidub ilmselt iga riigilipu värvide hulgas.
Sinimustvalgel trikolooril on Eesti riigi ja meie olümpialiikumise jaoks eriline tähendus. 1988. aastal lehvis Soulist saabunud olümpiasangarite vastuvõtul Tallinnas Raekoja platsil innustav loosung: „Oma lipu all olümpiale!“ Sellega kaasnenud tunnetetulv ühendas spordirahvast iseseisvuspüüdlustes. Olümpiamängud sinimustvalge lipu all on Eesti rahvast läbi aegade sidunud. Riigilipu tähtsust olümpiavõidu tähistamisel rõhutab seegi, et Eesti olümpiasangaritele on kingitud Toompeal Pika Hermanni tornis lehvinud lipp.
Võimaluse taas oma lipu all olümpiale minna saime 1991. aasta 18. septembril, kui Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) täitevkomitee taastas Eesti Olümpiakomitee (EOK) õigused olümpiaperekonna täieõigusliku liikmena.
Toimetaja: Ivo Dobkevitsch