Kotsar on Lõuna-Carolinas tõusnud superstaari staatusesse
20-aastane Maik-Kalev Kotsar jõudis sel hooajal esimese Eesti korvpallurina USA üliõpilas-meistrivõistlustel nelja parema sekka ning on nüüd miljonite ameeriklaste seas tuntud nägu. Maria-Ann Rohemäe käis Kotsaril Lõuna-Carolinas külas ning uuris muuhulgas, kas tuleviku plaanide seas on NBA-sse jõudmine või äkki hoopis Eestis mängimine.
1. aprill 2017. Phoenixi ülikooli staadionile astub Maik-Kalev Kotsar, et mängida esimese eestlasena USA üliõpilasmeistrivõistlustel nelja parema sekka jõudnud meeskonnas korvpalli. See ei ole aprillinali. Vähem kui kuu hiljem on Lõuna-Carolina ülikooli linnakus rahulik koolipäev. Kotsaril on loengute ja jõusaalitrenni vahel paar tundi vaba aega, mis tähendab lõunapausi. Kui hooaeg käib, siis on päevaplaan aga veel tihedam.
"Peaaegu iga päev käin koolis, teen trenni, õpin – väljaspool siis tunde – ehk siis kirjutan pabereid ja põhimõtteliselt selle peale kogu aeg lähebki. Noh, söögikorrad ja lõunased uinakud. Vaba aega peaaegu, et ei leidugi," rääkis Kotsar ERR-ile.
208 sentimeetri pikkune Kotsar on pärit Sakust ning õppis enne Ameerikasse tulekut Audentese spordigümnaasiumis. Loomulikult mängis ta ka seal korvpalli, kuid pidi samal ajal võitlema õlavigastusega. USA-sse sattus ta tänu endistele treeneritele, eelkõige läbi Toomas Annuki.
Lõuna-Carolina ülikoolis on Kotsar olnud aasta aega ning ütleb, et on Ameerika eluga juba harjunud. Kiirele kohanemisele aitasid kaasa treenerid ning sõbralikud ülikoolikaaslased. Samuti on abiks olnud Lõuna-Carolina ülikoolis õppiv teine eestlane kümnevõistleja Markus Leemet.
"Esimesed kaks aastat, kui ma siin olin, siis eesti keelt põhimõtteliselt üldse kellegagi rääkida ei saanud, kui siis ainult, et võistlustel käid ja kohtad teisi eestlasi või siis läbi Skype’i kodustega," rääkis Leemet. "Aga nüüd on niimoodi, et kui on tunne, et tahaks natukene eesti keeles lobiseda, siis lähed trepist alla, lähed Maiki juurde ja räägid vähe juttu."
Lõuna-Carolina ülikoolis õppivad Maik-Kalev Kotsar ja Markus Leemet. Autor: ERR
Kotsar viib meid Lõuna-Carolina ülikooli korvpallimeeskonna treeningsaali, kus alles päev varem toimus sportlaste gala. Kuigi kõiki toole pole saalipõrandalt veel ära koristatud, on ruumi piisavalt, et sõbraga natuke palli korvi visata. Siia saali mahub umbes 10 000 pealtvaatajat, kõrvahoones asuvasse võistlussaali aga 18 000 inimest. Kotsari sõnul on ta mängu ajal niivõrd keskendunud, et ei pane pealtvaatajaid isegi tähele, kuid mõtleb sellele numbrile tihti pärast mängu. Üliõpilasmeistrivõistluste esinelikusse jõudmise ja 70 000 inimese ees mängimise peale ei osanud ta hooaja alguses mõeldagi.
"Läksime turniirile, tahtsime lihtsalt ühe võidu kätte saada, kuna see ülikool pole võtnud NCAA turniiril 40 aastat ja siis läksime järgmisele mängule, vastaseks oli Duke. Teadsime, et väga tugev vastane, läksime lihtsalt oma parimat andma ja võitsime. Võtsime niimoodi ühe mängu korraga ja lõpuks jõudsime Final Fouri," lausus Kotsar.
Üliõpilasmeistrivõistluste esineliku mängud toimusid Phoenixi ülikooli jalgpallistaadionil, mis muudeti selleks puhuks hiiglaslikuks korvpallisaaliks. Lõuna-Carolina ülikool finaali kahjuks ei jõudnud, kaotades Gonzaga meeskonnale vaid nelja punktiga. Tasavägised mängud ongi üliõpilasmeistrivõistluste võlu, kuid kahjuks tähendab see ka suurt võimalust, et järgmisel aastal jõuavad esinelikusse hoopis teised meeskonnad.
Mis sa arvad, kas järgmine aasta võib tulla sama tulemus? "Ma loodan küll. Eks selle kallal töö käib ja üritame parimat tulemust saada isegi," kinnitas Kotsar.
Üliõpilasmeistrivõistluste võidu korral saaks eestlasest korvpallur veelgi suurema tähelepanu osaliseks kui seekord.
"Maik on ju siin nagu põhimõtteliselt superstaari staatuses, kui ma käin Maikiga kuskil väljas söömas, siis inimesed tulevad juurde, küsivad, kas pilti saab teha ja siis pöördutakse minu juurde, et palun, tee meist nüüd pilti," avaldas Leemet. "Näiteks, kui on mingi pikk järjekord kuskil restoranis, siis Maikil on selline staatus, et ta võib sealt järjekorrast rahulikult mööda kõndida ja otse uksest sisse minna."
Kas see on Maiki kuidagi muutnud ka? "Ei, ma ei usu. Ma arvan, et ta on ikka kahe jalaga maa peal," sõnas Leemet.
Edukaid ülikoolikorvpallureid värvatakse USA-s tihti ka NBA meeskondadesse. Tuleviku kohta maailma tugevamais liigas ütleb Kotsar, et lootust on, aga jääb muidu sel teemal üsna tagasihoidlikuks. Uurin seejärel, kas Eestis mängimine on tal mõttes? "Eks ikka, aga see on siis kaugemas tulevikus. Ma ikka üritan saada võimalikult tugevasse klubisse," avaldas Kotsar.
Toimetaja: Maarja Värv