GRAAFIK | Tartu maratoni buum algas eelmise sajandi 80-ndatel aastatel ({{commentsTotal}})

Tartu Maratoni on aastate jooksul lõpetanud 128 689 suusasõpra, kuigi osalejaid on loomulikult olnud rohkem. Selle aja jooksul on peetud 44 maratoni, neist kõige rahvarohkem oli 1986. aasta, kui 60-kilomeetrise distantsi rühkis lõpuni ligi kümme tuhat suusatajat. Viimaste aastate rekord pärineb nelja aasta tagant, kui lõpetajaid oli kuue tuhande ligi.

Esimesel maratoniaastal lõpetas 55-kilomeetrise distantsi Emajõelt Käärikule 210 suusatajat. Alates 1970. aastast on lõpetajate numbrid peaaegu püsivalt üle 1000 püsinud. See tõus jätkus ka pärast nelja järjestikust ära jäänud maratoni 1972-1975. Tõeliseks buumiks läks 1980-ndatel, kui lõpetajate hulk jõudis kahel korral 10 000 ligi, ent sellele järgnenud kolm aastat 88-90, kui maraton taas ära jäi, lõid mõra sisse ka osalejate arvu. Pärast 1992 aasta ärajäänud maratoni langes lõpetajate arv lausa alla tuhande, kuid on edasi ikka vaikselt ülespoole roninud, vaatamata ka aastatele, kui see on vahepeal ära jäänud, kokku 14 korda, viimati eelmisel aastal.

27. korral on maratoni võit jäänud Eestisse, 16 korda läinud piiri taha, seda alates aastast 1995, kui esimest korda võidutses välismaalane. Edukaimad välisriigid on olnud Norra kuue ja Rootsi viie võiduga. Viimati võitis eestlane maratoni aastal 2005 ja see oli ei keegi muu kui Raul Olle, kes kolme võiduga on ka Tartu maratoni ajaloo edukaim mees.

Toimetaja: Ivo Dobkevitsch



Lisaajal kaotanud Tartu ei pääsenud Balti liiga finaali

Tartu Ülikooli korvpalliklubi kaotas Balti liiga poolfinaali korduskohtumises võõrsil Leedu klubile Pasvalyse Pieno Zvaigzdes lisaaja järel 75:82 ning ei pääsenud turniiri finaali.

tennis
Kallaletungi ohvriks langenud Kvitova naasmise aeg on veel lahtine

Mullu jõulude eel enda kodus noarünnaku ohvriks langenud kahekordne Wimbledoni võitja Petra Kvitova avaldas sotsiaalmeedias, et ei tea ikka veel, millal ta saab väljakutele naasta.